Sisukord
Arvamus
Tänane leht
12.05.2018
Eesti Ühe pere aasta prügi mahub ühte purki Ministeeriumi uuest pressiesindajast sai kantsleri mainekorraldaja (7) Pootsman ei tea veel orust Võistle, Elina, võistle! (1) Välismaa Gina Haspel astus lavale Hiina Big Maci fännid kaubandussõjas burgerist ei loobu Väike röövik ähvardab Aafrika nälga jätta SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Arvamus Viivi Luik: töörahu tapamajas (5) EKI keelekool: kihelkond (2) Postimees 1992. aastal: peeti kinni võõrväe vanemleitnant Peeter Järvelaid: kihelkondlik triipkood riigikultuuris Juhtkiri: kulda väärt ema (1) Sport Raudmees Ain-Alar Juhanson murrab uut sorti takistusi Starditulede süttimise hetkel kustub eestlaste sõprus SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Jets rõõmustab Kanada haavatud hinge (1) Mart Soidro: igatsedes taga kadunud aegu Tarbija Välismaale õppima minekuks tuleb teha kõva eeltööd AK Eesti rahva ajalugu Enn Tarveli järgi (1) Hellade näppudega inimmasina naasmine Ulmekogumik, mille lugudes päästavad eestlased inimkonna (1) Vikerkaar loeb. Ala ja tema rahvas Elu ongi keeruline «Inimeste elulood on kirjandusliku ehitusmaterjali ammendamatu karjäär» Andres Adamson: ajalootõest ja eesti rahvast (6) Peeter Langovitsi tagasivaade: Järvi tõi Eestisse Detroiti sümfoonikud Kihelkondlik Eesti: Vallad kaovad, kihelkonnad jäävad (3) Kihelkondlik Eesti: Tuleme ja saame kokku juurte juures Kihelkondlik Eesti: Meie identiteedi kodu Arter Pilk luuraja argipäeva: väikesed võidud (ja kaotused) suures vastasseisus Viirus Kriimsilma üheksa ametit Jah, ka emadust saab täiega turundada! Ilona Leib: mina – ema (1) Arteri suur intervjuu: Kaja Kallas ei karda skandaale! (6) SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Emadepäevaks: kodutortide klassika värskemal moel Mis on stiilivaldkond, milles eestlased hädasti järeleaitamistunde vajaks? Miks tahaksid londonlased haarata oksekoti järele, kuuldes väljendit «kuninglik pulm»? Filmiarvustus: «Päike südames» - poolteist tundi armastuse otsimist (1) Sõiduproov. Kas see ongi viimane puhtavereline Mitsubishi? Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kihelkond

2 min lugemist
PRN01:VÄNDRA KIHELKOND : PÄRNU, EESTI,10MAR10- al/FOTO ANTS LIIGUS PÄRNU POSTIMEES FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud. Need «Tuljaku» laulusõnad meenutavad kahte eestlaste põlist haldusüksuse terminit, vald ja kihelkond.

Sõnadena on neil huvitavad seosed, mille peale ei pruugi kohe tulla. Ühelt poolt on seotud «vald» ja «valitsema» ning selle tüve oleme laenanud germaanlastelt, kus ta on tähendanud võimu, väge ja ka vägivalda.

Teiselt poolt on seotud «kihelkond» ja «kihl», viimane on tähendanud panti ja pantlepet; uuemal ajal on laienenud abieluvaldkonda, sest kihlumine on ju lubadus abiellu astuda, otsekui eellepe. «Kihelkonna» lõpposa on «kond», mis eesti keeles on igasugu kogumeid ja rühmi märkiv järelliide (inimkond, õpetajaskond, ametkond, erakond jne). Soome keeles on kunta eraldi sõna, mis vastab põhiliselt meie vallale.

Nõnda saame veidi meelevaldselt üldistada, et kui vald on rajatud võimule ja ehk isegi vägivallale, siis kihelkond on rajatud leppele; üks on taustalt sõjakas, teine rahumeelne. Eestlaste muinaskihelkonda on tõlgendatud kui lepete kogumit, mille alusel mingi piirkonna inimesed hoidsid ühte. Veel suurem ühtehoidmise viis oli maakond ehk maade (st kihelkondade?) kogum.

Kihelkonda märkiv sõna on üks varasemaid, mis eestlaste kohta kroonikais leida: kiligunda, Taani hindamisraamatus kylægund, mis veidi meenutab külakonda, ent tõenäolisemalt on siiski märkinud kihelkonda. Uued maavalitsejad võtsid arvatavasti üle muinaskihelkondade jaotuse ja rajasid sellele uue, kirikliku haldusstruktuuri, mistõttu eesti keeles hakati ka uusi üksusi nimetama kihelkondadeks, nõnda tekkis kihelkonnale kirikukihelkonna tähendus. Leppega polnud siin enam pistmist. Soome keeles muide tähendab kihlakunta kohturingkonda ning läänist väiksemat ja vallast suuremat kohahalduspiirkonda.

Eesti kirikukihelkonnad said alguses nime oma keskse küla järgi, ent hiljemalt keskajast peale on neid nimetatud ka kiriku nimipühaku järgi, mis aegamööda arenesid ka kohanimedeks. Nüüdisajal ehk ei tajutagi seda, et Anna, Jaani, Kadrina, Simuna jt nimed on tulnud kanoonilisest nimistust. Mõne puhul jääb see seos tõestamatuks, nt Juuru pärinemine Georgiuse ehk Jüri nimest ja Märjamaa seostamine Maarjaga.

Kirikukihelkonnad on läbi aegade olnud ka ühed püsivamad üksused, mistõttu etnograafia, folkloristika, keeleteadus jt on just selle võtnud Eesti maa-alalise liigendamise aluseks. Siinkohal tasub tähele panna, et see on kokkuleppeline ja viimati on täpsustatud, et aluseks on võetud 1918. a seis. Kirikukihelkonnad on ka tänapäeval olemasolev nähtus, aga nad ei lange enam tingimata kokku rahvateadustes kasutatuga.

Seotud lood
11.05.2018 14.05.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto