Sisukord
Arvamus
Tänane leht
12.05.2018
Eesti Ühe pere aasta prügi mahub ühte purki Ministeeriumi uuest pressiesindajast sai kantsleri mainekorraldaja (7) Pootsman ei tea veel orust Võistle, Elina, võistle! (1) Välismaa Gina Haspel astus lavale Hiina Big Maci fännid kaubandussõjas burgerist ei loobu Väike röövik ähvardab Aafrika nälga jätta SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Arvamus Viivi Luik: töörahu tapamajas (5) EKI keelekool: kihelkond (2) Postimees 1992. aastal: peeti kinni võõrväe vanemleitnant Peeter Järvelaid: kihelkondlik triipkood riigikultuuris Juhtkiri: kulda väärt ema (1) Sport Raudmees Ain-Alar Juhanson murrab uut sorti takistusi Starditulede süttimise hetkel kustub eestlaste sõprus SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Jets rõõmustab Kanada haavatud hinge (1) Mart Soidro: igatsedes taga kadunud aegu Tarbija Välismaale õppima minekuks tuleb teha kõva eeltööd AK Eesti rahva ajalugu Enn Tarveli järgi (1) Hellade näppudega inimmasina naasmine Ulmekogumik, mille lugudes päästavad eestlased inimkonna (1) Vikerkaar loeb. Ala ja tema rahvas Elu ongi keeruline «Inimeste elulood on kirjandusliku ehitusmaterjali ammendamatu karjäär» Andres Adamson: ajalootõest ja eesti rahvast (6) Peeter Langovitsi tagasivaade: Järvi tõi Eestisse Detroiti sümfoonikud Kihelkondlik Eesti: Vallad kaovad, kihelkonnad jäävad (3) Kihelkondlik Eesti: Tuleme ja saame kokku juurte juures Kihelkondlik Eesti: Meie identiteedi kodu Arter Pilk luuraja argipäeva: väikesed võidud (ja kaotused) suures vastasseisus Viirus Kriimsilma üheksa ametit Jah, ka emadust saab täiega turundada! Ilona Leib: mina – ema (1) Arteri suur intervjuu: Kaja Kallas ei karda skandaale! (6) SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Emadepäevaks: kodutortide klassika värskemal moel Mis on stiilivaldkond, milles eestlased hädasti järeleaitamistunde vajaks? Miks tahaksid londonlased haarata oksekoti järele, kuuldes väljendit «kuninglik pulm»? Filmiarvustus: «Päike südames» - poolteist tundi armastuse otsimist (1) Sõiduproov. Kas see ongi viimane puhtavereline Mitsubishi? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Järvelaid: kihelkondlik triipkood riigikultuuris

5 min lugemist
Erinevate kihelkondade värvitriipe eraldavad peenikesed sinimustvalged triibud FOTO: Mailiis Ollino/

Võiks öelda, et triipkood on praegu tõesti popp, see triip on leidnud koha meie kunstnikegi loomingus. Mäng triipkoodiga  on omamoodi firmamärk Leonhard Lapinile, kelle kunstikatsetused on äratanud suurt huvi näiteks meie põhjanaabrite soomlaste juures.

Tellijale Tellijale

Meie ajaloolased väidavad samas, et meie kihelkondlik seelikutriip pole loomulikult meie endi väljamõeldis, vaid ikka osa suuremast oma ajastu moevoolust. Nimelt Prantsuse kuninga Louis XIV valitsusajal (1643-1715) tulid Euroopas moodi triipkangad, mida Narva tolliraamatu andmetel veeti Eestisse Lübeckist juba vähemalt aastast 1696.

Kui juba üks mood oli sündinud, siis tõid ilmselt ilma märketa tolliraamatutes seda moodsat triipkangast oma südamedaamidele kodus kõik selle kandi mehed, kes sel ajal mööda kaugemaid maid rändasid. Edasi läks aga juba nii nagu uute asjade ülevõtmine meie kandis ikka toimus. Moodsat triipkangast toodi esialgu mõisatesse ja näiteks aastal 1750 olevat Pilistvere Kõo mõisaproua kinkinud triipseeliku ka oma teenijale.

Esialgu kooti välismaa eeskujust kehutatuna triibulist seelikuriiet mõisates kangrute poolt, aga siis kudusid triibukangast endale ja tütardele seelikuteks meie talunaisedki. Ja tulemuseks oligi see, mida me tunneme meie kihelkondlikuks värvikoodi all, sest seelikute värvide valikut mõjutasid kohalike talunaiste ilumeel ja kohalik tava.

11.05.2018 14.05.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto