K, 30.11.2022

Räpivideo, mis pani interneti kihama

«This is America» sai Youtube’is ühe ööpäevaga üle 12,9 miljoni kliki!
Juhan Raud
, toimetaja
Räpivideo, mis pani interneti kihama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaader Childish Gambino muusikavideost «This is America»
Kaader Childish Gambino muusikavideost «This is America» Foto: Kaader videost/YouTube.com

USA näitleja, räppar ja stsenarist Donald Glover avaldas oma muusikunime Childish Gambino all 5. mail uue muusikavideo «This is America» («See on Ameerika»). See sai Youtube’is ühe ööpäevaga üle 12,9 miljoni kliki. Tegemist on viimase aja ühe enim kõmu ja poleemikat tekitanud muusikavideoga.

«This is America» on natuke üle nelja minuti pikkune räpilugu, kus peale Childish Gambino hääle kõlavad ka Young Thug, Slim Jxmmi, BlocBoy JB, 21 Savage ning Quavo. Lugu ühendab mitut eri muusikastiili, alates gospelist ja kalüpsost kuni põriseva trap’ini. Loo sõnad kritiseerivad nii kapitalismi kui ka meelelahutustööstust, mustanahaliste kuvandit meedias, USA suhtumist relvadesse ja politseivägivalda. Ometi oli just «This is America» ametlik video see, mis pani interneti kihama.

Hiro Murai lavastatud videos vaheldub särgita Donald Gloveri/Childish Gambino tantsimine esimesel pilgul tühjana näivas laohoones äkilise ning kõhedusttekitava vägivallaga, mis ei paista aga Gloveri tegelast ennast sugugi häirivat. «This is America» ütleb ta ja tantsib edasi, samal ajal kui vaataja püüab sündmusi konteksti panna. Gloveriga koos hakkavad aga tantsima entusiastlikud ja rõõmsad mustanahalised kooliõpilased. Keegi ei tee veretööst välja. Video koreograafia vaheldab läbisegi internetis levima hakanud uuemaid tantsuliigutusi ning vanu Aafrika tantsusamme. Samal ajal hakkavad taustal toimuma poliitilised rahutused. Olukord meenutab politseivastaseid proteste, mida USAs mustanahaliste süsteemse diskrimineerimise tõttu viimastel aastatel on korraldatud. Nõnda on Gloveri tegelase motiive raske esimese hooga ühemõtteliselt tõlgendada – tema karakter on semiootiliselt ambivalentne; ta tegutseb mitmel tasandil korraga.

Glover räpib ja tantsib koos koolilastega, samal ajal tõstab taustal pead mäss. Videos kasutatakse pikki kaadreid ja peent kaameratööd, mistõttu suur- ja keskplaan kontrasteeruvad omal moel sellega, mis toimub üldplaanil. Erinevad detailid liiguvad pidevalt suurelt plaanilt üldplaanile. Eri tasandite vahel käib pidev läbirääkimine; tekib paratamatult tunne, nagu see kõik toimuks praegu, spontaanselt, mitte ei oleks ääretu hoole ja tähelepanuga lavastatud. Pisut meenutab ümberringi laiali rulluv kaos Alfonso Cuaróni linateoseid, näiteks 2006 aasta «Inimlapsi», mis samuti eksperimenteeris pikkade kaadritega ja mängis suure ja üldplaani vahelise pingega. Videos läheb aga olukord tantsimise taustal aina sürreaalsemaks – inimesed kukuvad kõrgetelt kohtadelt alla, politsei paanitseb, personifitseeritud Surm ise ratsutab tuhkrul hobusel kaadrist mööda.

Kokku on «This is America» hämmastav esteetiline, poliitiline ja sümboolne saavutus.

«This is America» video tempo on korraga dünaamiline ja samas lauge – nõnda tekib teatav ootusärevuse tunne. Mis järgmiseks? Iroonia ja vihane sotsiaalkriitika on ilmsed, kuid samas ei ole ka.

Ühelt poolt on siin tõepoolest tegu tugeva satiiri ja kriitikaga – näiteks tulirelvi, mida Gloveri tegelane kasutab, koheldakse videos suurema aupaklikkusega kui nende ohvreid. «This is America,» räpib ta endiselt, otsekui see selgitaks asja. Kuid siin on veel tasandeid: Glover justkui tantsiks ja räpiks kord iseenda, kord aga vaenuliku vaataja rõõmuks – tema näoilmel vahelduvad juubeldus ja põlgus. Nii muudab ta ümbritseva vägivalla omamoodi vaatemänguühiskonna osaks. Kommentaatorid on sotsiaalmeedias ühtlasi välja toonud, et utreeritud grimassid, mida Glover tantsides näole manab ja poosid, mille ta sisse võtab, tsiteerivad väga selgesti Jim Crow’d – 19 sajandi USAs levinud karikatuurset mustanahaliste tegelaste kujutamiseks loodud vodevillikarakterit, kelle järgi said oma nime ka rassistlikud seadused, mis eraldasid USAs kuni 60ndate keskpaigani mustanahalisi valgetest.

Nii muutubki «This is America» video omamoodi performatiivseks kommentaariks mustanahaliste kogemustest nüüdisaegses Ameerikas. Ümberringi toimuv õudus on muutunud (või muudetud) justkui meelelahutuseks, millekski, mille taustal saab vaid laulda ja tantsida. Kas sellest painajast saab kunsti abil välja murda? Kokku on «This is America» hämmastav esteetiline, poliitiline ja sümboolne saavutus. Isegi mitmendat korda sellele lähenedes märkab (kuuleb ja näeb) siin ikkagi midagi uut.

Kaader Childish Gambino muusikavideost «This is America»
Kaader Childish Gambino muusikavideost «This is America» Foto: Kaader videost / Youtube.com

Donald Glover alias Childish Gambino (sünd 1983)

  • mänginud kultusseriaalis «Community» (2009–2014)
  • kirjutanud, lavastanud ja mänginud peaosa seriaalis «Atlanta» (2016–)
  • mänginud muu hulgas sellistes filmides, nagu «Magic Mike XXL», (2015) «Marslane» (2015) ja «Ämblikmees: Kojutulek» (2017) ning «Solo: Tähesõdade lugu» (2018)
  • välja andnud kolm räpialbumit: «Camp» (2011), «Because the Internet« (2013) ja ««Awaken, My Love!»» (2016)
Märksõnad
Tagasi üles