Sisukord
AK
Tänane leht
12.05.2018
Eesti Ühe pere aasta prügi mahub ühte purki Ministeeriumi uuest pressiesindajast sai kantsleri mainekorraldaja (7) Pootsman ei tea veel orust Võistle, Elina, võistle! (1) Välismaa Gina Haspel astus lavale Hiina Big Maci fännid kaubandussõjas burgerist ei loobu Väike röövik ähvardab Aafrika nälga jätta SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Arvamus Viivi Luik: töörahu tapamajas (5) EKI keelekool: kihelkond (2) Postimees 1992. aastal: peeti kinni võõrväe vanemleitnant Peeter Järvelaid: kihelkondlik triipkood riigikultuuris Juhtkiri: kulda väärt ema (1) Sport Raudmees Ain-Alar Juhanson murrab uut sorti takistusi Starditulede süttimise hetkel kustub eestlaste sõprus SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Jets rõõmustab Kanada haavatud hinge (1) Mart Soidro: igatsedes taga kadunud aegu Tarbija Välismaale õppima minekuks tuleb teha kõva eeltööd AK Eesti rahva ajalugu Enn Tarveli järgi (1) Hellade näppudega inimmasina naasmine Ulmekogumik, mille lugudes päästavad eestlased inimkonna (1) Vikerkaar loeb. Ala ja tema rahvas Elu ongi keeruline «Inimeste elulood on kirjandusliku ehitusmaterjali ammendamatu karjäär» Andres Adamson: ajalootõest ja eesti rahvast (6) Peeter Langovitsi tagasivaade: Järvi tõi Eestisse Detroiti sümfoonikud Kihelkondlik Eesti: Vallad kaovad, kihelkonnad jäävad (3) Kihelkondlik Eesti: Tuleme ja saame kokku juurte juures Kihelkondlik Eesti: Meie identiteedi kodu Arter Pilk luuraja argipäeva: väikesed võidud (ja kaotused) suures vastasseisus Viirus Kriimsilma üheksa ametit Jah, ka emadust saab täiega turundada! Ilona Leib: mina – ema (1) Arteri suur intervjuu: Kaja Kallas ei karda skandaale! (6) SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Emadepäevaks: kodutortide klassika värskemal moel Mis on stiilivaldkond, milles eestlased hädasti järeleaitamistunde vajaks? Miks tahaksid londonlased haarata oksekoti järele, kuuldes väljendit «kuninglik pulm»? Filmiarvustus: «Päike südames» - poolteist tundi armastuse otsimist (1) Sõiduproov. Kas see ongi viimane puhtavereline Mitsubishi? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kihelkondlik Eesti: Meie identiteedi kodu

8 min lugemist
Saaremaa Valjala kirikut hakati ehitama 1227. aastal ja see on vanim säilinud kivikirik. Ühtlasi toimis see kaitserajatisena. Paljudele keskaegsetele kirikutele ehitati torn alles 19. sajandil, vahel ka varem. FOTO: Heiki Valk

Kihelkond on läbi aastasadade olnud Eesti ajaloolise haldusjaotuse, ühtaegu ka eestlaste piirkondliku eneseteadvuse põhiüksusi, kirjutab arheoloog Heiki Valk. Iseäranis nüüd, mil meie suurtel maanteedel on ajaloolised kihelkonnapiirid pruunide siltidega taas tähistatud, on põhjust kõnelda kihelkondadest ja nende tähendusest Eesti ajaloos ja kultuuriloos.

Tellijale Tellijale

Kihelkond on mõiste, mis ulatub sügavale muinasaega. Henriku «Liivimaa kroonika» ladinakeelses tekstis esineb sellele viitav sõna (kiligund, kilegund, kylegund) kokku neljal korral, Eesti eri piirkondades. Kahel puhul nimetab Henrik neid seoses Lääne-Eesti «Mereäärsete provintsidega» (Maritimas provinciae), ühel korral Saaremaaga (kiligundis Osilie) ja ühel juhul Ugandiga: 1224. aastal läänistab Tartu piiskop Hermann seal oma sakslastest suurvasallidele igaühele «provintsi, see on kihelkonna». Seega oli mõiste tuntud Eesti eri keelealadel.

Lisaks on sõnaga kiligund 1230. aastal tähistatud Põhja-Kuramaal elanud läänemeresoome rahva kuralaste haldusüksusi ning sama tähendusega on ka soome sõna kihlakunta.

11.05.2018 14.05.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto