Sisukord
AK
Tänane leht
12.05.2018
Eesti Ühe pere aasta prügi mahub ühte purki Ministeeriumi uuest pressiesindajast sai kantsleri mainekorraldaja (7) Pootsman ei tea veel orust Võistle, Elina, võistle! (1) Välismaa Gina Haspel astus lavale Hiina Big Maci fännid kaubandussõjas burgerist ei loobu Väike röövik ähvardab Aafrika nälga jätta SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Arvamus Viivi Luik: töörahu tapamajas (5) EKI keelekool: kihelkond (2) Postimees 1992. aastal: peeti kinni võõrväe vanemleitnant Peeter Järvelaid: kihelkondlik triipkood riigikultuuris Juhtkiri: kulda väärt ema (1) Sport Raudmees Ain-Alar Juhanson murrab uut sorti takistusi Starditulede süttimise hetkel kustub eestlaste sõprus SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Jets rõõmustab Kanada haavatud hinge (1) Mart Soidro: igatsedes taga kadunud aegu Tarbija Välismaale õppima minekuks tuleb teha kõva eeltööd AK Eesti rahva ajalugu Enn Tarveli järgi (1) Hellade näppudega inimmasina naasmine Ulmekogumik, mille lugudes päästavad eestlased inimkonna (1) Vikerkaar loeb. Ala ja tema rahvas Elu ongi keeruline «Inimeste elulood on kirjandusliku ehitusmaterjali ammendamatu karjäär» Andres Adamson: ajalootõest ja eesti rahvast (6) Peeter Langovitsi tagasivaade: Järvi tõi Eestisse Detroiti sümfoonikud Kihelkondlik Eesti: Vallad kaovad, kihelkonnad jäävad (3) Kihelkondlik Eesti: Tuleme ja saame kokku juurte juures Kihelkondlik Eesti: Meie identiteedi kodu Arter Pilk luuraja argipäeva: väikesed võidud (ja kaotused) suures vastasseisus Viirus Kriimsilma üheksa ametit Jah, ka emadust saab täiega turundada! Ilona Leib: mina – ema (1) Arteri suur intervjuu: Kaja Kallas ei karda skandaale! (6) SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Emadepäevaks: kodutortide klassika värskemal moel Mis on stiilivaldkond, milles eestlased hädasti järeleaitamistunde vajaks? Miks tahaksid londonlased haarata oksekoti järele, kuuldes väljendit «kuninglik pulm»? Filmiarvustus: «Päike südames» - poolteist tundi armastuse otsimist (1) Sõiduproov. Kas see ongi viimane puhtavereline Mitsubishi? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: Järvi tõi Eestisse Detroiti sümfoonikud

2 min lugemist

Publiku ja esinejate ootused olid Eesti Kontserdi hooaja tippsündmuse, maineka Detroiti Sümfooniaorkestri (DSO) kontserdi eel suured.

Aprillis 1998 Manchesteris alanud DSO Euroopa turneel, mis oli neile Järvi juhatusel juba teine eurotuur, saatis neid suur menu esinemistel 15 Euroopa linnas. Esimest korda jõuti peadirigendi Neeme Järvi sünnilinna, kus kahe eriilmelise kontserdiga 19. ja 20. mail Estonia kontserdisaalis tuur lõpetati.

Ja siis nad saabusid! Teoks sai maestro Neeme Järvi suur unistus – esitleda ka eesti rahvale Detroiti sümfoonikuid, kellega oli ta oma elu sidunud 1990. aastal ning suutnud jõuda kollektiiviga USA tipporkestrite hulka viie aastaga.

Orkestri suursponsori ja Järvi suure sõbra, Guardian Industries Corpi omaniku ja presidendi William Davidsoni eralennukiga maandus Neeme Järvi koos abikaasa Liilia ja poeg Kristjan Järviga. Sponsorlus oli toeks suurele euroturneele. Peale Davidsoni pani õla alla ka Chrysler Corp. Transportlennukiga saabusid orkestri instrumendid, kokku ligi kümme tonni tehnikat. Seejärel võeti vastu oodatud solist Pamela Frank ja orkester.

«Esinemine Ameerika orkestriga Estonia kontserdisaalis on ka mulle esmakordne kogemus. See on mulle suureks auks tulla siia ja näidata, mida oleme maailmas ära teinud,» rääkis Järvi enne kontserti ajakirjanikele.

Tallinna kontsertide kavad valiti erinevad ja vaheldusrikkad, et tuua esile orkestri omapära ja tutvustada ehtameerikalikku XX sajandi heliloomingut ja maailmaklassikast. Esimene kontsert algas Eesti ja USA hümniga. Seejärel kõlas William Grant Stilli Afro-Ameerika sümfoonia. Kahel õhtul tutvustati kokku nelja Ameerika helilooja loomingut. Maailmaklassikast oli kontserdil pearõhk Robert Schumanni sümfooniatel ja Maurice Raveli süidil balletist «Daphnis ja Chloe». Maailmas tuntakse Järvit Schumanni muusika hea propageerijana. Max Bruchi viiulikontserti esitades säras mitu aastat DSO-ga koostööd teinud nõutud solist Pamela Frank. Kodumaisest heliloomingust kõlas teisel kontserdil Artur Kapi «Viimne piht». Kontserdid võeti vastu ovatsioonidega. Kiideti Järvit kui nõudlikku ja andekat dirigenti ning DSO professionaalsust, stiilitunnetust ja instrumentide head kõlavärvi.

Muusikasündmusega ajastati ka teisi Neeme Järviga seotud üritusi. Eesti Kultuurifond korraldas Järvi pressikonverentsi ja ühtlasi kuulutati välja EKF juurde uue allfondi loomine. Maestro annetatud 10 000 dollarit pani aluse Neeme Järvi fondile, mille sihiks seati meie professionaalse muusika toetamine.

20. mai pärastlõunal andis Estonia teatri talveaias kunstnik Jüri Arrak üle Estonia Seltsile oma uue maali «Kompositsioon Neeme Järviga». Selle valmimist toetas kultuuriministeerium ja Eesti Rahvuskultuuri Fond. Pidulikul esitlusel olid kohal ka Neeme Järvi abikaasa Liilia ja poeg Kristjan Järviga, Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimees Eri Klas, Estonia Seltsi esimees Arne Mikk jt. Miku sõnul oli see kaheksas pilt Seltsi porteemaalide galeriis. Jüri Arrak kommenteeris kohalolnutele oma tööd ja kurtis, et ei saanud teda poseerimas portreteerida ja kasutas Neemest salvestisi. Nii valmis tal kompositsioon, mis oli üldistuseks Neeme Järvist, kui mitte ainult orkestrijuhist, vaid juhist igavikulises mõõtes.

Portreteeritu oli algul üsna üllatunud, kuid aktsepteeris kunstniku lähenemist.

Seotud lood
11.05.2018 14.05.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto