Olev Remsu: hääled kivide all ehk Yana Toomi kodakondsusest

Yana Toom presidendi vastuvõtul. Foto: Ekraanitõmmis videost

Yana Toom on paras frukt, aga politiseerida kodakondsust subjektiivsete hinnangute alusel, nagu Reformierakond seda teha soovib, pole õige, leiab kolumnist Olev Remsu.

Kui ma kuulsin Reformierakonna kavatsusest algatada seadusemuutmine, mis jõustudes võimaldaks Yana Toomi jätta ilma Eesti Vabariigi kodakondsusest, meenus mulle esimesena Trotski. Jah, see sama Lev Davidovitš. Tema puhul rakendasid stalinistid 1929.aastal surmanuhtlusestki karmimat karistust – talt võeti ära pühaduste pühadus, Nõukogude kodakondsus ning ta saadeti maalt välja.

Teiseks meenusid Nürnbergi seadused, kuidas 1930ndate aastate teisel poolel pöörati natsi-Saksamaal masside juubelduste saatel elu aina karmimaks ja karmimaks, rahvuslikumaks ja rahvuslikumaks ning kokkuvõttes viis see rahva suurima katastroofini tuhande aasta jooksul.