R, 9.12.2022

Umbes pooled NATO riigid on kaitsekulude tõstmise graafikust maas

Evelyn Kaldoja
Umbes pooled NATO riigid on kaitsekulude tõstmise graafikust maas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
NATO uue peakorteri sissepääs: aastaid ehitamisel olnud ja mitu korda pidulikult avatud maja peaks suviseks tippkohtumiseks lõpuks täiel tuuril töös olema.
NATO uue peakorteri sissepääs: aastaid ehitamisel olnud ja mitu korda pidulikult avatud maja peaks suviseks tippkohtumiseks lõpuks täiel tuuril töös olema. Foto: John Thys / AFP / Scanpix
  • Tänavu peaks n-ö kahe protsendi klubisse kuuluma juba kaheksa riiki.
  • USA SKTst läheb kaitseks 3,57, ülejäänud liitlaste keskmine on 1,43 protsenti.
  • Eesti teadurid soovitavad Balti õhuturbemissiooni muuta õhukaitsemissiooniks.
  • Läänemerele oleks vaja samasugust merekaitsemissiooni, nagu on Balti õhuturve.

Võrreldes 2014. aastaga, kui kõik NATO liitlased andsid tõotuse tõsta kaitsekulud kümnendiga kahe protsendini SKTst, on seis paranenud, aga kasv pole olnud piisav lubaduse täitmiseks, möönab Eerik Marmei Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest (RKK).

Möödunud suveni Eestit suursaadikuna USAs ja enne seda meie kaitse mõttes piirkondlikult tähtsaimas riigis Poolas esindanud Marmei avaldas sel nädalal koos RKK kolleegi Henrik Praksiga analüüsi «NATO Brüsseli tippkohtumine: väljavaated ja võimalused». See võtab läbi vähem kui kahe kuu pärast toimuva suurürituse põhiteemad.

Esimesena võtavad nad ette koormajagamise ehk kaitsekulude teema. Suure osa koormast kannab vaatamata aastaid ja administratsioonist administratsiooni kestnud eurooplaste hurjutamisele siiani USA. Nende SKTst läheb kaitsekuludele 3,57 protsenti. Euroopa liitlaste ja Kanada keskmine on 1,43.

USA sõdurid ja Patrioti õhutõrjesüsteem Poolas.
USA sõdurid ja Patrioti õhutõrjesüsteem Poolas. Foto: Agencja Gazeta / Reuters
Positiivsete eranditena kaitsekulude osas meele parandamisel paistab välja kolm alliansi idatiiva riiki – Läti, Leedu ja Rumeenia. See kolmik peaks veel tänavu liituma n-ö kahe protsendi klubiga, kus 29 liitlasest seisab ees viis: Eesti, Kreeka, Poola, USA ja Ühendkuningriik.

Positiivsete eranditena kaitsekulude osas meele parandamisel paistab välja kolm alliansi idatiiva riiki – Läti, Leedu ja Rumeenia. See kolmik peaks veel tänavu liituma n-ö kahe protsendi klubiga, kus 29 liitlasest seisab ees viis: Eesti, Kreeka, Poola, USA ja Ühendkuningriik.

«Täna on selge, et kahe protsendi eesmärki aastaks 2024 (see seati sihiks 2014. aasta NATO Walesi tippkohtumisel – toim) kõik riigid ei täida. 15 riiki on lubanud selleks ajaks sinna jõuda, kuid see on vaid pool liikmetest,» möönis Marmei Postimehele.

«Kuigi Walesi otsused on positiivses suunas liikumine, peavad Euroopa riigid oma kontinendi kaitsesse rohkem panustama ja mitte ainult USA hurjutamisel sellesse tõsiselt suhtuma,» leidis Marmei.

«USA on pikka aega kaitsekulude probleemi tõstatanud ja see pole [USA presidendi Donald] Trumpi väljamõeldud teemapüstitus, vaid mõlema partei [nii vabariiklaste kui demokraatide] jaoks oluline teema,» lisas ta. «Küsimus ei ole seega mitte Trumpile vastutulekus või USA nõudmistele allumises, vaid reaalses vajaduses võtta sisuline vastutus kaitsevaldkonna tugevdamiseks.»

Marmei meenutas samas, et tema ja Praksi analüüs soovitab olla kaitsekuludest rääkimisel mõõdukas – et see ei varjutaks tippkohtumise tulemusi ega muutuks ürituse kajastamisel peamiseks probleemiks. «See oleks kahjulik NATO-le tervikuna, Euroopa liitlastele, aga ka USA-le, sest tekitab järjekordset asjatut pinget liitlaste vahel, kuna näitab ühtsuse puudumist,» leidis ta.

Rääkides meie piirkonda puudutavast, prognoosis RKK teadur, et konkreetseid otsuseid NATO kohaloleku kohta Balti õhuruumis või Läänemerel valitsusjuhid ja riigipead ilmselt ei langeta. «Oluline oleks saada suunised poliitiliselt tasandilt sõjalistele struktuuridele, mis teeks neile ülesande nimetatud teemadel lahendused leida,» selgitas ta.

Talvel Ämarilt õhuturvet teinud Itaalia hävitajad.
Talvel Ämarilt õhuturvet teinud Itaalia hävitajad. Foto: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

«Õhuruumi osas võiks NATO anda suunise valmistada ette Balti õhuturbe missiooni muutmine õhukaitse missiooniks,» arutles Marmei.

«Selle raames tuleks paika panna vastavad protseduurid ning juhtimis- ja käsuliin, teostada õhukaitseharjutusi, sealhulgas läbi maapealsete õhukaitsesüsteemide paigutamise Balti riikide territooriumile,» jätkas ta. «Eesmärk võiks olla, et vastava otsuse langetamisel oleks NATO valmis kiirelt käivitama õhukaitsemissiooni.»

Samuti oleks hea, kui tippkohtumisel tunnistataks, et Balti piirkonna kaitsmise mere pool vajaks senisest enam tähelepanu. «Lõppeesmärk võiks olla n-ö NATO meremissiooni käivitamine, mille raames samamoodi, nagu teiste NATO riikide lennukid käivad Balti õhuruumi turvamas, hakkavad ka teiste liitlasriikide laevad baseeruma Läänemerel,» pakkus ta.

NATO õhukaitse ja merel kohaloleku tugevdamise eesmärk on eelkõige heidutuse suurendamine regioonis. Nagu Marmei rõhutas, on see meie jaoks jätkuvalt kriitilise tähtsusega.

Marmei ja Praksi analüüsi saab lugeda SIIT.

NATO tippkohtumine

  • Peetakse tänavu 11.–12. juulil Brüsselis alliansi peakorteris.
  • See on kord aasta-paari jooksul peetav kokkusaamine, kus peale 29 liikmesriigi valitsusjuhtide ja riigipeade osalevad ka nende välis- ja kaitseministrid, samuti kaitseväe juhatajad.
  • Sel sajandil on tippkohtumistele kutsutud ka esindajaid teistest riikidest, kellel on alliansiga ühisprogramme – neil päevil on põhipartnerite seas näiteks Soome, Rootsi ja Austraalia, samuti organisatsiooni liikmeks pürgivad Gruusia ning Ukraina. 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel käis ka Vladimir Putin.
Makedoonias on meelt avaldanud ka inimesed, kelle arvates ei tohiks riik nime suhtes järeleandmisi teha.
Makedoonias on meelt avaldanud ka inimesed, kelle arvates ei tohiks riik nime suhtes järeleandmisi teha. Foto: Boris Grdanoski / AP

Tänaselt ELi ürituselt saab Makedoonia taas NATO-lootust

Täna toimub Bulgaaria pealinnas Sofias Euroopa Liidu Lääne-Balkani tippkohtumise kõrvalt kokkusaamine, mille õnnestumine võiks tõsta NATO liikmesmaade arvu peagi 30-le.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ja tema Makedoonia kolleeg Zoran Zaev teevad seal järjekordse katse lahendada veerandsada aastat kestnud nimetüli. NATO plaanis täitus tänavu kümme aastat päevast, mil nimest sai ametlikult ainuke takistus Makedoonia liitumiskutse ees.

Varem on nende maade ametnikud vihjanud, et valitsusjuhid kohtuvad vaid juhul, kui on lootust läbimurdeks. Kui nad jõuaksid kokkuleppeni, mille suudaksid vastuvõetavaks teha ka oma kodupublikule, võiks Makedoonial olla teoorias lootust saada liitumiskutse NATO Brüsseli tippkohtumiselt.

Kreeka valitsuse kõneisiku Dimitris Tzanakopoulose sõnul võib aga vaja minna veel üht kohtumist. Zaev avaldas aga lootust, et tuleval kuul jõutakse ametlike kõnelusteni.

Viimati kohtusid Tsipras ja Zaev jaanuaris Davosis. Selle järel nimetas Makedoonia vastutulekuna kreeklastele ümber Skopje rahvusvahelise lennujaama, mis tolle ajani kandis Ateena pahameeleks Aleksander Suure nime.

Nimetüli sai alguse aastal 1991, kui Makedoonia kuulutas välja iseseisvuse. Kreeka oli aga kohe vastu Makedoonia nimele, sest neil on samanimeline põhjaprovints. Sestap pidi Makedoonia ÜROsse astuma kui FYROM, mis on lühend ingliskeelsest riiginimest Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia.

Makedoonia uueks nimeks on pakutud näiteks Gorna Makedonijat ja Ülem-Makedooniat.

Märksõnad
Tagasi üles