Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (7) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (34) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (24) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (84) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (36) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Liiga palju parimaid poegi

2 min lugemist
Harry ja Megan FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

Kunagi oli Inglise monarhi kõige tähtsam ülesanne troonipärija sigitamine. Suur osa Henry VIII «Sinihabeme» reputatsioonist rajaneb tema naiste suutmatusel – kuninga poolt vaadates – talle poisslapsest pärija sünnitada.

Henry teise tütrena võimule tulnud Elizabeth I-le esitas parlament korduvalt petitsiooni, paludes tungivalt endale mees leida ja laps teha. Väidetavalt neitsiks jäänud kuninganna vastas, et tema lapsed on tema alamad ning et läheks enne hauda, kui võtaks kaasaks kellegi, keda ei armasta.

Keskaegsel Inglismaal oli võimu korrapärane üleminek valitsejalt valitsejale sõja ja rahu küsimus. Ka kõige parem sõda on halvem kui kõige halvem rahu, kirjutas üks toonane ajaloolane.

Ajad aga muutuvad ja praegune kuninganna Elizabeth II kannatab meessoost järeltulijate ülekülluse all, ilma et Suurbritannia sellest otseselt võidaks. Tema poeg Charles võiks kanda liignime «Üleliigne», kuna võimule ta ilmselt ei jõuagi.

Charlesi on õnnistatud kahe poja, Williami ja Harryga. Williamil on omakorda kolm last, kaks neist pojad. Meespäriluse nõude kaotamine 2011. aastal tähendab, et täna naituv Harry on monarhikandidaatide järjekorras alles kuues. Kuna troonipretendentide suremus pole enam keskaegne, võib oletada, et ta troonile ei jõuagi.

Kui poisslastest enam abi pole, on nendest see-eest üha rohkem tüli nii kuningaperekonnale kui riigile. Olla kuninglikust soost mees tähendab suurt potentsiaali avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all sarvi maha joosta, lihtsalt pidu panna ja hiljem ka üleaisa hüpata.

Kui viimase alajaotuse tšempion sõjajärgses kuninglikus perekonnas on olnud Charles Üleliigne, siis Harry käes on esimese kahe kategooria meistritiitlid. Ta on lati tõstnud väga kõrgele alastifotodega eeldatavasti meelt muutvate ainetega küllastatud pidudelt.

Miks see kõik Suurbritanniale korda läheb, tuleneb esmalt ajaloost. Traditsiooni jõud paneb sealsed kohtunikud higistama puuderdatud parukate all ja kuninganna saatjad kord aastas prõmmima teibaga parlamendi uksele – ükskõik kui rumal see välja näeks. Tõelise traditsiooni märk on, et see ei näe asjaosalistele rumal välja.

Teine põhjus on, et kõrgeima võimu kandja seal pole mitte rahvas, vaid parlament. Kroonitud pea asub rahva poolt vaadatuna teisel pool parlamenti. Monarh on nagu Nietzsche jumal, ta peaks olema surnud, kuna ei hingesta enam süsteemi. Ometi ta elab ja tema rituaalses kehastatuses on vägi.

Kolmandaks on Suurbritannia väga eneseteadlik ühiskond. Monarhiast on saanud meedia-show. Diana aeti sõna otseses mõttes kaameratega hauda. William ja Harry kasvasid emata. Suurbritannia on sentimentaalne ühiskond. Sellesse konteksti kuuluvad ka laulatused. Kui praegune kuningavõim on segu poliitikast ja meelelahutusest, siis laulatused on puhas meelelahutus.

Kuid see ei tähenda, et kuningavõimu kehastajad oleks paljad popstaarid. Nendelt oodatakse, et nad esindaksid Suurbritannia enesekaemust. Britid on arutlev rahvas. Printsidelt ja printsessidelt oodatakse väärtuste kehastamist ning Harry saab palju andeks seeläbi, et tema väljavalitu ei ole sinivereline inglise roos, nagu omal ajal oli inimesi hullutavalt tema ema.

Suurbritannia muutub. Ligi sajandi vältel pole antud uusi päritavaid tiitleid. Eluaegsete lordide seas on üha enam neid, kelle juured on Aafrikas ja Aasias. Kuningavõim püsib seal seni, kuni tema kandjad kannavad ühiskonnale olulisi väärtusi. Ja pakuvad meelelahutust – mille osas ühe korraliku kuningliku pulma võlu on võimatu üle hinnata.

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto