Sisukord
Eesti Premium liiga
Postimees
19.05.2018
Eesti Mis juhtus Igor Mangi lähikonda sattunud Piretiga? (28) Kuninglikku supervormi veini, pasta ja pilatesega Majandus Eesti Energia ostab Nelja Energia Välismaa KOHALIK VAADE. Lääne-Balkani riikidel ei tasu euroliidust veel unistada KOHALIK VAADE. Türgi valimiste lahingutandriks saab meedia Kuningliku pulma ootuses: rojalistid on prints Harry valikus kergelt pettunud Arvamus Dagmar Lamp: kuninglik pulm – tolerants tegi traditsioonile ära (1) EKI keelekool: mida me usume? (1) Ene Pajula veste: kui mammi usuks vandenõusid, siis oleks ta ammu surnud (1) Juhtkiri: tulevikku vaatav tehing (4) Sulev Lääne ja Sulev Mäeltsemees: piirid muutunud, reform takerdunud Kui tuuled pöörduvad Liiga palju parimaid poegi Riigiuuendaja Raidla (4) Antoine Griezmann - ebaõnne seljataja Kultuur Rannapi hägusevõitu endlid Sport Eesti korraldab jäähoki MM-turniiri Marek Tiits: millise tundega vaataks kuldväravavaht Evald Tipner tänast endanimelist karikafinaali? Rivaalid saatsid Ott Tänaku teele pirakad kivid (4) Tarbija Hiiglaslik jäätisetest: maitsesime pea 30 uut jäätist ja valisime parima AK Surematud tõprad ja surelikud pühakud Gustavi raamat Salmest Eesti – sünge tegevuspaik briti krimis Seksi ja surma täis lühiromaan Soome ajaloost Vikerkaar loeb. Naeruvääristatud mõistus Maailm, kus ei eksisteeri midagi peale muusika Nädala plaat. Uues kuues kuues Hea naistekas krimka pintsakus Tiina Kaukvere: miks ma olen rahuldamatu (29) Aja auk. Hirm ja värin lõbustuspargis Peeter Langovitsi tagasivaade: Saksamaa president Roman Herzog Eestis Sulev Lääne ja Sulev Mäeltsemees: piirid muutunud, reform takerdunud Halliki Harro-Loit: hääbuva valvekoera asendamine (4) Tarmo Soomere: tulevased tippteadlased leitakse loteriiga (4) Kes kardab paksu eestlast? ehk Sallimatus Eesti moodi (28) Arter Arteri suur intervjuu! Ingrid Margus: Näitlemine õpetab inimesi paremini mõistma (1) Briti suursaadik Theresa Bubbear: monarhia on brittide võimsaim bränd (2) Pärastlõuna Briti moodi: kellaviietee Kuninglikku supervormi veini, pasta ja pilatesega Erkki Bahovski: elagu noorpaar – või on see pidu katku ajal? Saa osa kuninglikust pulmast Põhjalik ülevaade! Kuninglikud pulmad enne ja nüüd GALERII ja 3 VIDEOT: Meghan Markle'i kleidivalik muutis pruudimoe suunda (2) Autoklassik Bentley Turbo R. Pilet sinivereliste maailma. Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marek Tiits: millise tundega vaataks kuldväravavaht Evald Tipner tänast endanimelist karikafinaali?

3 min lugemist
Evald Tipneri karikas. FOTO: Dmitri Kotjuh / JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Eesti peab oma spordisangareid üldiselt meeles, olgu nad lokaalse tähtsusega või koduvabariigile kulda ja kuulsust toonud. Kristjan Palusalu teab iga teismelinegi, kui mitte mujalt, siis ajalootunnist. Georg Lurichit samuti, rääkimata Ants Antsonist või Paul Keresest. Vähe, väga vähe räägitakse aga praegu neist meestest, keda Wabariigi aegu käidi vaatamas tuhandete kaupa ning kellest kirjutasid ajalehed pikki lugusid: need on tolleaegsed Eesti jalgpallurid. Evald Tipner on neist kahtlemata säravaim pool-unustatu.

Tellijale Tellijale

Täna mängitakse Lilleküla rahvusstaadionil Tallinna Flora ja Tallinna Levadia vahel välja järjekordne Eesti jalgpallikarikas, mis kannab alates 2012. aastast Evald Tipneri nime. Mehele, keda iseloomustati juba tema eluajal Põhja-Euroopa ühe parima väravavahina ning kes teenis oma rahvalt hüüdnime Kuldväravavaht, ei passigi väiksem tunnustus. Kuidas on läinud aga nii, et Tallinna Spordi puurilukk ja rahvuskoondise sagedane kapten (ehk vanem, nagu toona öeldi) on väljaspool jalgpalliringkondi jäänud sedavõrd anonüümseks, et tema rahvuskangelaste mõttelisele koondpildile mahutamiseks peab keskmine eestlane kurja vaeva nägema?

Ometi kirjutasid 1920ndatel ja 30ndatel temast suure vaimustusega nii Postimees kui Päewaleht, rääkimata Spordilehest iga jumala kord, kui Tallinna Sport mängis või kui leidis aset mõni harvadest rahvuskoondise mängudest.

Tegelikult ei ole vaja sellele küsimusele vastata. Piisab, kui vaadata lähiajaloos tagasi spordialade eelisarendatusele ja nii-öelda isetekkinud rahvuspõhisele spordisegregatsioonile. Nõukogude okupatsiooni «viljastavates tingimustes» kaotati Eesti rahvuslik klubijalgpall peaaegu spordikaardilt. Male, maadlus ja kergejõustik ning enamik muid alasid jäid aga au sisse ning okupatsiooniaja jooksul kerkis neist ka üha uusi nimesid parnassile. Raudse eesriide taha pääseti harva, ent Nõukogude Liidu avarustes saavutati kuulsuse tipmisi tasemeid ometi. Totalitaarriigi jalgpallimeistrivõistlustel osalemisest loobuti Eestis aga näiteks 1969. aastal 14 aastaks üldse.

18.05.2018 21.05.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto