Sisukord
Eesti Premium liiga
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (4) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (19) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (4) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada (1) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (19) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (16) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Marek Tiits: millise tundega vaataks kuldväravavaht Evald Tipner tänast endanimelist karikafinaali?

3 min lugemist
Evald Tipneri karikas. FOTO: Dmitri Kotjuh / JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Eesti peab oma spordisangareid üldiselt meeles, olgu nad lokaalse tähtsusega või koduvabariigile kulda ja kuulsust toonud. Kristjan Palusalu teab iga teismelinegi, kui mitte mujalt, siis ajalootunnist. Georg Lurichit samuti, rääkimata Ants Antsonist või Paul Keresest. Vähe, väga vähe räägitakse aga praegu neist meestest, keda Wabariigi aegu käidi vaatamas tuhandete kaupa ning kellest kirjutasid ajalehed pikki lugusid: need on tolleaegsed Eesti jalgpallurid. Evald Tipner on neist kahtlemata säravaim pool-unustatu.

Tellijale

Täna mängitakse Lilleküla rahvusstaadionil Tallinna Flora ja Tallinna Levadia vahel välja järjekordne Eesti jalgpallikarikas, mis kannab alates 2012. aastast Evald Tipneri nime. Mehele, keda iseloomustati juba tema eluajal Põhja-Euroopa ühe parima väravavahina ning kes teenis oma rahvalt hüüdnime Kuldväravavaht, ei passigi väiksem tunnustus. Kuidas on läinud aga nii, et Tallinna Spordi puurilukk ja rahvuskoondise sagedane kapten (ehk vanem, nagu toona öeldi) on väljaspool jalgpalliringkondi jäänud sedavõrd anonüümseks, et tema rahvuskangelaste mõttelisele koondpildile mahutamiseks peab keskmine eestlane kurja vaeva nägema?

Ometi kirjutasid 1920ndatel ja 30ndatel temast suure vaimustusega nii Postimees kui Päewaleht, rääkimata Spordilehest iga jumala kord, kui Tallinna Sport mängis või kui leidis aset mõni harvadest rahvuskoondise mängudest.

Tegelikult ei ole vaja sellele küsimusele vastata. Piisab, kui vaadata lähiajaloos tagasi spordialade eelisarendatusele ja nii-öelda isetekkinud rahvuspõhisele spordisegregatsioonile. Nõukogude okupatsiooni «viljastavates tingimustes» kaotati Eesti rahvuslik klubijalgpall peaaegu spordikaardilt. Male, maadlus ja kergejõustik ning enamik muid alasid jäid aga au sisse ning okupatsiooniaja jooksul kerkis neist ka üha uusi nimesid parnassile. Raudse eesriide taha pääseti harva, ent Nõukogude Liidu avarustes saavutati kuulsuse tipmisi tasemeid ometi. Totalitaarriigi jalgpallimeistrivõistlustel osalemisest loobuti Eestis aga näiteks 1969. aastal 14 aastaks üldse.

21.02.2020 23.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto