Sisukord
Investeerimine
Postimees
26.05.2018
Eesti Leidlik idee osutus kaine peaga totraks Noor ilves patseerib linnas ringi Ekspert: tasuta sõidu puhul kaob võimalus varastada (15) Vaid üks pilk… «Ta toodi tinakirstus. Läksin sõtta, et teada, mis temaga juhtus» (8) Nord pääseb õueaedikusse Pagendus, mis polnudki pagendus Majandus Raasukese komitee töövõit (1) Välismaa Gruusia president seob NATO ja ELi liikmesuse majanduse elavdamisega Holland ja Austraalia tahavad MH17 allatulistajad kohtusse tuua (12) Pagendus, mis polnudki pagendus Arvamus Georgi Beltadze: kas või Susivald (2) Edasi 1978. aastal: Eesti NSV delegatsioon tagasi Tallinnas Plekiline aususe etalon (1) Vaid üks pilk… Kilbiga või kilbil? Raasukese komitee töövõit (1) Juhtkiri: kiidusõnad kaljukindlale diplomaatiale (18) Kultuur Mees, kes avastas uue Ameerika (1) Tähesõjad pöörduvad julgelt juurte juurde Sport Kontaveiti peetakse Prantsusmaal mustaks hobuseks Kilbiga või kilbil? PM Kiievis. Jürgen Klopp: Real on seni meist pääsenud Ülevaade: kui kaugele võivad maailma parima kümnevõistlusmaa kaheksa 8000 punkti püüdlejat jõuda? Mart Soidro: Mait Riismani peale mõeldes Tarbija Turu hinnavõrdlus: ilma teevad kaheeurose kilohinnaga maasikad Teadus VIDEO: Kuidas uus tehnoloogia maailma täielikult muudab? Digitaalne salat ja suhe robotiga (1) AK Kuidas õpetada surnud jänest kukeseeni vaatama? Tähtedetagusel misjonitööl Vikerkaar loeb. Visuaalkultuuri roll rahvuse kujunemisel Peeter Langovits: «Õnne 13» hetked Uku talus Ajalugu kui köitev seiklusromaan EKI keelekool: ajaloost ja argisõjakusest (1) Alo Särg: meie mees Euroopa ajaloos - 200 aastat Barclay de Tolly surmast (10) Jaan Tammsalu: ühest suurest eestlasest ning inimeseks olemisest (1) Jelena Skulskaja: teine Moskva, teine Peterburi (1) Eesti rahvaarv suureneb, aga mitte enam kaua (15) Arter VIDEO: Kuidas uus tehnoloogia maailma täielikult muudab? Digitaalne salat ja suhe robotiga (1) Rabarberiga algab suvi VIDEO: Mis on sama elutähtis nagu õhk ja uni? (2) Justin Petrone: unustatud unistus (1) Neeme Raud: asjade kadumise aeg… kas järgmised ongi raamatud? (1) Filmiarvustus «Raamatuklubi»: värvikas näitlejakvartett lööb ekraani särama Arteri suur intervjuu! Olav Ehala: Minu looming on nii Eesti-keskne, et siin ta on ja siia ta jääb Sõiduproov. Volkswagen Touareg: väljapeetud lipulaev Meelelahutus Koomiks Sudoku

Investorid näevad sadamas head dividendimaksjat

4 min lugemist
Väikeinvestor Kristi Saare. FOTO: SANDER ILVEST / PM/SCANPIX BALTICS

Eile avalikustatud Tallinna Sadama aktsiate märkimishind on potentsiaalsete investorite meelest pigem meeldiv üllatus ja nii mõnedki näevad sadamas head rahalehma.

Ettevõtja ja investor Raivo Hein ütles, et tema plaanib osta sadama aktsiaid 50 000 euro eest. «Iseasi, kas nii palju antakse muidugi,» lisas ta. «Aga kui märkimishinda ja välja kuulutatud dividendide hulka vaadata, siis on see päris atraktiivne diil. Kuue- kuni kaheksaprotsendiline tootlus on praegu isegi suurepärane,» jätkas ettevõtja.

Tema sõnul on sadam siiani olnud korralik dividendimaksja ja küllap on seda ka tulevikus. «Seda, mis viie aasta pärast saab, ei tea muidugi keegi. Sa võid graafikuid joonistada ja neid analüüsida, aga lõpuks jumal lihtsalt naerab selle üle,» rääkis Hein.

Hein kuulub nende 28 tuntud ettevõtja hulka, kes asutasid hiljuti riigi uutmiseks loodud Riigireformi Sihtasutuse. Samuti veab Hein mandri ja Saaremaa vahelise silla projekti. Küsimusele, miks ta ostab ettevõtte, mis parvlaevaliikluse kaudu tema tulevase projektiga potentsiaalselt konkureerima hakkab, vastas ta, et on pragmaatik.

«Parvlaevaliiklus on lihtsalt nii väike osa Tallinna Sadama tuludest, et see suurt pilti ei mõjuta. Parvlaevaliiklus on küll kasumlik, aga ettevõtte kogutegevusest moodustab see pisku,» selgitas Hein. Talle meeldib, et börsile viimine suurendab Tallinna Sadama läbipaistvust. «Nüüd on ta avalik ettevõte ja enam ei saa ettevõtte üle otsustada poliitikud kabinetivaikuses.»

-Võib oodata suurt ülemärkimist

Väikeinvestor Kristi Saare ütles, et sadama aktsiate märkimishind on suhteliselt hästi paigutatud. «Ilmselt märgitakse korralikult üle nii jae- kui institutsionaalsete investorite poolt,» ütles Saare, lisades, et kuna sadam lubab ka korralikku dividendi, siis on praegu tegu üsna ahvatleva ettevõttega.

Saare sõnul on Tallinna Sadama näol tegu stabiilse ja pikaajalise investeeringuga, mille puhul pole mõtet lühiajalistele kõikumistele panustada. «Tõenäoliselt märgin ka ise aktsiaid. Selliseid võimalusi tuleb suhteliselt vähe ette,» kinnitas Saare.

Investor Jaak Roosaare ütles, et tema jaoks on hind väga meeldiv üllatus. «Eeldasin, et hinnavahemik on kaks-kolm eurot,» märkis Roosaare. «Mulle meenub Soome börsiinvestori Seppo Saario ütlus, et «osta, kui riik erastab», sest riik ei taha oma valijatele kotti pähe tõmmata.»

Roosaare kinnitas, et selle hinnaga on nõudlus ilmselt suur ja tema ise kaalub kindlasti mitmelt kontolt märkimist, et saada kätte veidi suurem kogus kui 1000 aktsiat.

Ka varem Tallinna Sadama suhtes kriitiline olnud väikeinvestor Madis Müür nentis, et märkimise hinnatase on tõepoolest osutunud oluliselt mõistlikumaks, kui algul oli põhjust karta.

«Küllap võeti investorite survet kuulda. Kuna olulist kasvupotentsiaali ettevõttel ei ole, siis ei saa ka liiga kõrget hinda küsida,» ütles Müür.

Müüri sõnul on praeguse hinna puhul IPO-järgse hinnalanguse risk oluliselt vähenenud ja hind võib suurema huvi korral kasvada.

«Arvatavasti jääb aktsia hind kuhugi 1,65–1,8 vahele, juba on märgata investorite ja ka investeerimiskaugemate inimeste huvi kasvu sadama vastu ja see võiks viidata pigem hinnale praeguse pakkumisvahemiku kõrgemas otsas,» arutles Müür.

«Kindlasti on raha sadamasse paigutamine kuue- kuni seitsmeprotsendise dividenditootluse juures mõistlikum tegevus kui põhiline alternatiiv paljude inimeste jaoks: lasta pangakontol null protsendi juures inflatsioonil seda pureda.»

Müür rõhutas, et siiski tasub meeles pidada, et ettevõte plaanib tulevikus dividende maksta osaliselt inimeste endi raha eest. «Sel aastal ja 2019. aastal makstakse meie ehk uute investorite rahast vanadele ehk riigile 105 miljonit eurot, koos tulumaksuga 131 miljonit eurot,» rääkis Müür.

«Edaspidigi pole ettevõtte kasumlikkus ikkagi jätkusuutlik väljahõigatud dividendimäära 30 miljonit eurot aastas katmiseks, näiteks eelmise aasta puhaskasum oli 26,4 miljonit eurot.»

Müür nentis, et tõenäoliselt kasutatakse nende endi raha selle vahe katmiseks ja neile maksmiseks ning eksisteerib ka võimalus, et väljahõigatud dividenditootlus pole jätkusuutlik ja väheneb mingil hetkel.

«Mulle investorina jääb praegune dividenditootlus natuke liiga madalaks ootuseks. Tõenäoliselt midagi märgin ja kui peaks meeleolud väga positiivseks pöörduma, siis võin ka nii eraisiku kui OÜ alt spekulatiivselt veidi rohkem märkida, et rohkem saada, ja peale IPO-järgset hüpet maha lükata osaliselt,» rääkis Müür oma plaanidest.

-Hea valimiskampaania

Reformierakondlane, riigikogu majanduskomisjoni aseesimees ja investor Toomas Kivimägi ütles, et märkimishinna vahemik on harju keskmine. «Võinuks olla atraktiivsem, aga pole ka selline, mis eemale tõukab,» leidis mees. Ta lisas, et temal on kindel plaan aktsiaid märkida.

Kivimägi teeb investeerimisotsuse ettevõtte oodatava kasumi ja aktsiahinna suhte pealt. Ta kavatseb märkida suurusjärgus 10 000 Tallinna Sadama aktsiat, mille jaoks vabanes raha börsilt lahkuva kasiinokontserni Olympicu aktsiate müügist.

«See on väga hea, et sadam just nüüd IPOga välja tuli, kuna paljud kodumaised investorid saavad Olympicu alt vabaneva raha suunata edasi teise kodumaisesse ettevõttesse, mida tunnevad ja usaldavad,» kirjeldas Kivimägi. Ta näeb võrdlemisi soodsas märkimishinnas ka poliitilist dimensiooni.

«Ilmselgelt tahetakse sellest teha poliitiline edulugu. Majandusminister Kadri Simson on andnud sellele rahvaaktsia nime. Seetõttu on ilmselt ka hind madalam, kui alguses kardeti. Valimiste mõttes kindlasti hea samm,» arvas Kivimägi, lisades, et ühelt poolt võib järgmise aasta märtsis toimuvate valimiste ajaks hind langeda, aga samas ka paarkümmend protsenti tõusta. «Siis on inimesed rõõmsad ja õnnelikud.»

Samas teeb teda endiselt ettevaatlikuks riigi roll Tallinna Sadama majandamisel. «See poliitiline surve võib alati olemas olla. Kunagi ei tea, kunas tuleb poliitikutel mõte midagi taas tasuta jagama hakata. Aga loodame, et seda ei hakata tegema aktsionäride arvelt,» rääkis Kivimägi.

Seevastu sadama praeguseid juhte ta usub ja usaldab. «Valdo Kalm on väga kogenud ja hea juht. Kui sadamaga on olnud probleeme, siis tema juhtimisel ei pea selle pärast muretsema,» leidis ta.

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm avaldas eile lootust, et Tallinna Sadama aktsiate noteerimine pakub huvi ka Eesti pensionifondidele ning rahvusvahelistele suurinvestoritele.

Seega võiksid Eestis tegutsevad pangad olla sadama aktsiatest huvitatud. Swedbank ja LHV kui jaeinvestoritele suunatud IPO korraldajad kinnitasid börsireeglitele viidates, et ei saa sel teemal kommentaare anda.

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev ütles, et tema hinnangul on väljakuulutatud hinnavahemik oodatust veidi parem. Samas pole SEB Pensionifonde juhtiv SEB Varahaldus veel otsustanud, kas aktsiaid märkida, lisas Võrklaev.

FAKTIKAST

Tallinna Sadama IPO

Aktsiate märkimishind on 1,40–1,80 eurot aktsia eest.

Minimaalselt saab iga Eesti jaeinvestor 1000 aktsiat.

Märkimine kestab 25. maist 6. juunini.

Märkimistulemused, lõplik aktsia hind ja pakutavate aktsiate jaotus tehakse teatavaks eeldatavalt 7. juunil.

Eeldatav Tallinna Sadama aktsia esimene kauplemispäev on 13. juunil.

Tallinna Sadam on lubanud aastatel 2019–2020 aktsionäridele netodividende vähemalt 30 miljonit eurot aastas ning alates aastast 2021 vähemalt 70 protsenti eelmise aasta puhaskasumist.

Seotud lood
25.05.2018 28.05.2018
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto