Sisukord
Arvamus
Postimees
26.05.2018
Eesti Leidlik idee osutus kaine peaga totraks Noor ilves patseerib linnas ringi Ekspert: tasuta sõidu puhul kaob võimalus varastada (15) Vaid üks pilk… «Ta toodi tinakirstus. Läksin sõtta, et teada, mis temaga juhtus» (8) Nord pääseb õueaedikusse Pagendus, mis polnudki pagendus Majandus Raasukese komitee töövõit (1) Välismaa Gruusia president seob NATO ja ELi liikmesuse majanduse elavdamisega Holland ja Austraalia tahavad MH17 allatulistajad kohtusse tuua (12) Pagendus, mis polnudki pagendus Arvamus Georgi Beltadze: kas või Susivald (2) Edasi 1978. aastal: Eesti NSV delegatsioon tagasi Tallinnas Plekiline aususe etalon (1) Vaid üks pilk… Kilbiga või kilbil? Raasukese komitee töövõit (1) Juhtkiri: kiidusõnad kaljukindlale diplomaatiale (18) Kultuur Mees, kes avastas uue Ameerika (1) Tähesõjad pöörduvad julgelt juurte juurde Sport Kontaveiti peetakse Prantsusmaal mustaks hobuseks Kilbiga või kilbil? PM Kiievis. Jürgen Klopp: Real on seni meist pääsenud Ülevaade: kui kaugele võivad maailma parima kümnevõistlusmaa kaheksa 8000 punkti püüdlejat jõuda? Mart Soidro: Mait Riismani peale mõeldes Tarbija Turu hinnavõrdlus: ilma teevad kaheeurose kilohinnaga maasikad Teadus VIDEO: Kuidas uus tehnoloogia maailma täielikult muudab? Digitaalne salat ja suhe robotiga (1) AK Kuidas õpetada surnud jänest kukeseeni vaatama? Tähtedetagusel misjonitööl Vikerkaar loeb. Visuaalkultuuri roll rahvuse kujunemisel Peeter Langovits: «Õnne 13» hetked Uku talus Ajalugu kui köitev seiklusromaan EKI keelekool: ajaloost ja argisõjakusest (1) Alo Särg: meie mees Euroopa ajaloos - 200 aastat Barclay de Tolly surmast (10) Jaan Tammsalu: ühest suurest eestlasest ning inimeseks olemisest (1) Jelena Skulskaja: teine Moskva, teine Peterburi (1) Eesti rahvaarv suureneb, aga mitte enam kaua (15) Arter VIDEO: Kuidas uus tehnoloogia maailma täielikult muudab? Digitaalne salat ja suhe robotiga (1) Rabarberiga algab suvi VIDEO: Mis on sama elutähtis nagu õhk ja uni? (2) Justin Petrone: unustatud unistus (1) Neeme Raud: asjade kadumise aeg… kas järgmised ongi raamatud? (1) Filmiarvustus «Raamatuklubi»: värvikas näitlejakvartett lööb ekraani särama Arteri suur intervjuu! Olav Ehala: Minu looming on nii Eesti-keskne, et siin ta on ja siia ta jääb Sõiduproov. Volkswagen Touareg: väljapeetud lipulaev Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kiidusõnad kaljukindlale diplomaatiale

2 min lugemist
President Kersti Kaljulaid Majorski kontrollpunktis Ida-Ukrainas FOTO: facebook.com

President Kersti Kaljulaidi peaaegu terve nädala kestev visiit Ukrainasse on endast seni vägeva mulje jätnud. Vähe sellest, et ta oli esimene välisriigipea, kes külastas riigi idaosas asuvat rinnet, ta astus otsustavalt välja ka meie ärimeeste eest, kellele on seal liiga tehtud.

Ukraina on meile tähtis. Meil on moraalne kohus toetada endisi saatusekaaslasi, kes on hiljuti langenud meie ühise idanaabri Venemaa agressiooni ohvriks. Krimmi ebaseaduslik hõivamine ja Ida-Ukraina jätkuvas sõjakeerises hoidmine on miski, mis ei tohi jääda karistamata.

Eesti on küll väike ega saa otseselt kuigi palju ära teha, ent meie võimuses on see, et tundlik teema püsiks nii Euroopa Liidus kui ka meie NATO liitlaste seas päevakorras. Ent ka pealtnäha pisikeste žestidega – kas või haavatud Ukraina sõjaveteranidele siin taastusravi võimaldamine või konfliktikolde väisamine – saame näidata, et me ei ole kannatajaid unustanud.

Homme lõppev riigivisiit Ukrainasse näitab, et president on paari aasta jooksul enesekindlamaks muutunud. Nii kõrgema sordi ametnikele kui ka tavainimestele mulje jätmine näitab klassi.

Samas ei saa me vaiki olla küsimustes, mis puudutavad nii meid kui ka ukrainlaste endi heaolu üldiselt. Jutt käib korruptsioonist tingitud halvast ärikliimast. Sõjas räsida saanud Ukraina majandus vajab hädasti investeeringuid. Ka meie ärimehed on sihikindlalt seal platsis. Ent viimaste aastate jooksul on mitu Eesti ettevõtjat Ukrainas kas oma varast seletamatul kombel ilma jäänud või siis oma projektidega arusaamatutesse takistustesse takerdunud. See on kahe riigi vahel pingeid tekitanud.

Kui vaadata Transparency Internationali koostatud korruptsioonitajumise indeksit, siis oli Ukraina mullu 180 riigi seas 130. kohal. Võrdluseks, Eesti oli ses nimekirjas 21. On ukrainlaste endi teha, et see tulemus paraneks. Meie saame ainult nõu jagada ja toetada. Ja oligi tore näha, et riigipea külastas ka sealset korruptsioonivastase võitluse bürood, mis on paljudele pinnuks silmas olnud. See tegu tõstis kindlasti ametnike moraali.

Ilmselt kimbutavad Ukraina presidenti Petro Porošenkot suuremad mured kui mõne Eesti ettevõtja nurjumised. Siin aitab kõrgetasemeline pehme lähenemine, mida Kaljulaid oma visiidil ka kasutas. Postimehega vestelnud Ukrainas äri ajav Eesti ettevõtja oli kohtumise valguses lootusrikas. Ta arvas, et omavahel saavutati klapp, mida kinnitas ka riigipea.

«Mulle tundus, et meie president oli selline luust ja lihast inimene, kes saab maailma asjadest aru. Saab aru, kuidas Euroopas asjad toimivad. Ja samas mõistab Ukraina iseärasusi.»

Tähtis on, et visiidi käigus saavutatud lubadused ei kaoks Ukraina igapäevamurede sisse ära. Kui vaja, peab sealsetele võimudele seda meelde tuletama.

Homme lõppev riigivisiit Ukrainasse näitab, et president on paari aasta jooksul enesekindlamaks muutunud. Nii kõrgema sordi ametnikele kui ka tavainimestele mulje jätmine näitab klassi. Tänane jalgpalli Meistrite liiga finaali pealtvaatamine Kiievi staadionil on kindlasti üks näide sellest.

Seotud lood
25.05.2018 28.05.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto