AirBaltic teeb Läti ajaloo suurima tehingu

AirBalticu tegevjuht Martin Gauss tutvustas eile Riias ettevõtte tulevikuplaane. FOTO: Mihkel Maripuu

Viimaste aastatel häid majandustulemusi näidanud Läti rahvuslik lennufirma airBaltic lubab 2025. aastaks üle minna ühele lennukitüübile ja suurendada lennukiparki kuni 80 lennumasinani.

Ettevõtte teatas eile Riias toimuval rahvusvahelisel pressikonverentsil, et lisaks juba tellitud 20 lennukile Bombardier CS300 on firma otsustanud Kanada lennukitootjaga sõlmida lepingu veel kuni 60 lennumasina soetamiseks.

Firmal on kavas suurendada lennuparki ligi kolm korda. Praegu on ettevõttel 31 lennukit: kaheksa Bombardier CS300t, 11 Boeing 737t ja 12 Bombardier Q400 NextGeni. Need tahetakse järgmiste aastate jooksul maha müüa, et minna 2025. aastaks täielikult üle ühele lennukitüübile.

Lennufirmalt oodati eile uudist uute omanike või investorite kohta. «Selle kohta ei ole täna uut infot jagada, see ei ole tänase päeva uudis,» ütles airBalticu tegevjuht Martin Gauss eile pressikonverentsil.

«Jah, me otsime investorit, aga kõik otsused tehti ühegi investori osaluseta. Need olid pigem ajendatud viimastest väga edukatest aastatest, nii eelmisest kui ka sellest aastast,» täpsustas Gauss hiljem Postimehele.

AirBalticu tegevjuhi sõnul on käesoleval aastal kasvanud nii reisijate arv kui ka käive ning ettevõtte jätkab kiiret kasvu. 2016. aastal oli lennufirma müügitulu 286,1 miljonit eurot, 2017. aastaks kasvas see 22 protsendi võrra, 347,7 miljoni euroni.

Selle aja jooksul suurenes ettevõtte kasum ligi neli korda. Kui 2016. aastal oli see 1,2 miljonit, siis järgmisel aastal 4,6 miljonit. Reisijate arv kasvas samas 2,9 miljonilt 2016. aastal 3,5 miljonile 2017. aastal.

Võrdluseks, Nordicaga lendas mullu üle 600 000 inimese ja kui arvestada ka Regional Jeti allhankeid, võib see näitaja tänavu kasvada kahe miljonini.

Praegu airBalticu kasutatavates Bombardier Q400 NextGeni reisilennukites on 75 istekohta, CS300-tüüpi õhusõidukites aga poole rohkem – 150. Gaussi sõnul on CS300 kõige odavama istekoha maksumusega lennuk, mis võimaldab ettevõttel ka 22 protsenti kütusekulu kokku hoida.

«Kuna me võtame kasutusele märksa säästlikumad lennukid, kus istekoha maksumus on senisest väiksem, siis saame jätkata lennupiletite hindade alandamisega. Arvestades kütusehindade praegust tõusu, võtame kasutusele väga hea lennuki,» sõnas airBalticu tegevjuht.

Kui praeguseks on airBaltic juba tellinud 20 lennukit, millest kaheksa on kätte saadud, siis eile sõlmitud leppe järgi telliti neid veel 30. Samuti on lepingus punkt, mis võimaldab ettevõttel samadel tingimustel juurde tellida veel 30 seda tüüpi lennukit.

Osalised ei soovinud avaldada tehingu maksumust, kuid 50 lepingu järgi tellitud lennuki turuväärtust hinnatakse enam kui viiele miljardile eurole.

Gaussi sõnul vaadatakse iga lennuki puhul eraldi, kuidas nende tarvis raha leida. «Esimesed kaheksa CS300t on meil käes. Ülejäänute puhul kasutame müügi- ja tagasirendilepingut. See võib uute investorite liitudes muutuda,» täpsustas Gauss.

Läti transpordiministri Uldis Augulise sõnul on tegemist suurima investeeringuga Läti ajaloos. «Loomulikult on meil konkurente, kuid airBaltic on tõestanud, et saab hakkama. Pärast seda sammu oleme piirkonna tugevaim lennufirma,» märkis Augulis.

Bombardier’ esindaja Fred Cromer ütles eile Riias, et selle tellimusega saab airBalticust Euroopas suurim ja maailmas suuruselt teine Bombardier’ lennukipargiga lennufirma.

AirBalticu lennukiparki kuulub praegu 31 lennukit: kaheksa Bombardier CS300t, 11 Boeing 737t ja 12 Bombardier Q400NextGeni.
Aastaks 2025 tahab airBaltic täielikult üle minna CS300-le ja kasvatada lennukiparki kuni 80 lennukini. Kõik teist tüüpi lennukid müüakse maha.
Nordical on praegu kokku 19 Bombardier CRJ900ERi, Bombardier CRJ700ERi ja ATR-tüüpi lennukit.
Allikas: PM

Lennukiparki suurendades soovib airBaltic märkimisväärselt kasvatada nii Tallinnast, Riiast kui ka Vilniusest väljuvate lendude sihtkohtade arvu, kuid täpseid eesmärke pole kompanii veel valmis avaldama.

«Meil ei ole veel kindalt arvu. Paar aastat tagasi, kui meil oli ainult üks sihtkoht, ütlesime, et 2021. aastaks on 11 sihtkohta. Selleks talveks kasvab Tallinnast väljuvate lendude sihtkohtade arv üheksani,» ütles Gauss. Tegevjuhi sõnul on ettevõte oma plaanist ees. «Juba praegu usume, et ületame 11 sihtkoha eesmärgi,» lisas Gauss.

Eesti rahvusliku lennufirma Nordica juht Jaan Tamm nimetas tehingut muljetavaldavaks. Tema sõnul on see hea uudis, kuna lähiregiooni konkurent keskendub nüüd Nordicast erinevale turusektorile.

Tamme sõnul viitab airBalticu lennukitüübi valik ja tellitavate lennukite arv sellele, et lõunanaabrite lennufirma liigub suuremahulisele veoturule, kus ootavad ees odavlennufirmad, nagu Norwegian, Ryanair, Wizzair, EasyJet jpt. «See ei saa kindlasti olema lihtne, kuid soovin neile edu,» lausus Nordica juht.

Tamme hinnangul peab airBaltic leidma uutele lennukitele ka muu kasutuse, sest Balti riikides elab liiga vähe inimesi, et puhtalt siinse piirkonna reisijate teenindamisega investeering tasa teenida.

«Mind lennuettevõtte juhina huvitab see, millist äri nende lennukitega tegema hakatakse,» lisas Nordica juht.

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi eestlasest juht Henrik Hololei pidas tehingut meie piirkonna jaoks heaks uudiseks. «Ühendatavus suureneb ning airBalticu positiivne areng on regiooni huvides,» leidis Hololei.

Hololei lisas, et strateegilist investorit leida pole lennufirmal kunagi lihtne. Seda raskendab ka Euroopa Liidus kehtiv nõue, et investorile, kes pole pärit ühendusest, ei tohi kuuluda üle 49 protsendi lennuettevõttest.

«Edasine konsolideerumine ELi lennundusturul on samas paratamatu. On vaid aja küsimus, millal airBaltic sellise investori leiab. Kui ettevõttel läheb hästi ja ta teeb tulevikus mõistlikke investeeringuid, siis loomulikult kasvab ka tema väärtus ning suureneb huvi,» sõnas Hololei, kelle sõnul on Gauss võimekas juht, kelle investeerimisotsus on kindlasti hästi läbi mõeldud ja kindla plaaniga kaetud.

1995. aastal asutatud airBalticust 80 protsenti kuulub Läti riigile ja 20 protsenti erainvestor Lars Thuesenile. Taanlasest investor ostis viiendiku lennufirmast Saksa investorilt Ralf Montag-Girmesilt mullu aprillis. Toona ütles Thuesen, et pole huvitatud suurema osaluse omandamisest, kuna on finants-, mitte strateegiline investor.

AirBaltic lendab Tallinna, Riia ja Vilniuse lennujaamadest kokku rohkem kui 70 sihtkohta. Ettevõtte enda kinnitusel on neil piirkonna parim lennuühendus Euroopa, Skandinaavia, SRÜ ja Lähis-Ida riikide vahel.

2018. aasta suvel alustab airBaltic lende kaheksasse uute sihtkohta, need on Malaga, Lissabon, Split, Bordeaux, Gdańsk, Alamtõ, Sotši ja Kaliningrad. Hiljuti avas lennufirma otselennu Tallinna ja Londoni vahel.

28.05.2018 30.05.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto