Notar volitas kasuema lapsi kasvatama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Hooldusõigust saab muuta vaid kohus, ent argitoiminguid tohib delegeerida küll.
  • Ema sõnul oli volitus praktiliselt vajalik, sest ta ei saa isaga suheldud, aga ei pruugi ka ise alati kohal olla.
  • Notar seisab endiselt volikirja taga.

FOTO: Luminita Lupu / Panthermedia

FOTO: PantherMedia/Luminita Lupu

Volikiri, kus laste ema annab oma uuele elukaaslasele tähtajatult üle vanema õigused ja kohustused, tõi selle kinnitanud notarile kaela juurdluse.

2015. aastast lahutatud Merje ja Harri (nimed muudetud - toim.) käivad laste pärast kohut. Nende tüli ei erine kuigi palju mitmetest samalaadsetest võitlustest - Merje tahab laste ainuhooldusõigust ning süüdistab Harrit vaimses vägivallas. Selle kannatajaks olevat ka lapsed, kes isa näha ei taha, põhjendab Merje. Selle tõestuseks viis ta kohtusse ka lastepsühholoogi arvamuse.

Harri omakorda väidab, et Merje püüab ta laste elust välja süüa ja nõuab, et kohus paneks paika suhtluskorra, et ta saaks oma lapsi näha. Pojaga pole ta enda sõnul suhelnud lahkuminekust saati.

Sõna-sõna vastu kaklus, mille lahendamine on maakohtus pikale veninud. Mõlemad vanemad on oma eludega edasi liikunud ja uued elukaaslased leidnud.

Nii otsustas vahepeal samasoolisega koosellunud Merje kirjutada oma uuele elukaaslasele Terjele (nimi muudetud - toim.) volituse, mille kinnitas Tartu notar Edgar Grünberg. "Volitan Terjet esindama mind kõigis minu laste kasvatamise ja esindamisega seotud asjaajamistes ja õigustoimingute tegemisel ja muudes minu kui lapsevanema õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel," seisab kantseliitlikus notariaalaktis, kus on märgitud, et volikiri on kehtiv tähtajatult ning Grünberg on volituse pädevaks hinnanud ja heaks kiitnud. Terjel on selle järgi õigus teha kõiki tehinguid isikutega, kelle esindajaks ta on.

Merje kirjutas enda väitel volituse praktilistel kaalutlustel - kuna ta Harriga ei suhtle, siis võib tekkida olukord, kus tema on kodust eemal, aga lapse eest on vaja otsus vastu võtta. Näiteks meditsiiniline. Seda saaks volitusega teha lapsi nagunii kasvatav Terje, nägi laste ema lahendust.

Harri esindaja, vandeadvokaat Karin Antsov peab seda ennekuulmatuks. "Lapsevanem ei saa volitada kolmandaid isikuid teostama alaealiste laste suhtes hooldusõigust. Muudatusi hooldusõiguses võib teha üksnes kohus ning vanem ei saa volitada hooldusõiguse teostamist kolmandale isikule," sõnas Antsov.

Notar Grünberg seisab jätkuvalt volikirja taga ning on seisukohal, et selle väljaandmine pole seadusega vastuolus. Mis piirini seda kasutada tohib, peab notari hinnangul otsustama see, kellele volikiri esitatakse.

Antsovi sõnul ei pea see, kellele volikiri antakse teadma seaduse nüansse. "Olen mõelnud selle peale, kas mõni notar on veel sellist volikirja koostanud ja kas seda volikirja on ka reaalselt kasutatud ja aktsepteeritud olukorras, kus vanematel on ühine hooldusõigus," arutles vandeadvokaat.

"Õiguse rakendaja peab paratamatult tundma ja järgima oma vastutusalas kehtivaid reegleid, sest ainult nii on võimalik välistada volituste kuritarvitamine," on aga Grünberg seisukohal. Tema ei muutnud enda sõnul hooldusõigust, vaid võimaldas lapsevanemal kasutada esindaja abi igapäevatoimingutes.

Harri esitas justiitsministeeriumile notari peale kaebuse pärast seda, kui Grünberg talle teatas, et tema volikirja kehtetuks tunnistada ei saa ning kui Harri tunneb, et tema või laste õigusi rikutatakse, peab ta pöörduma kohtusse.

Justiitsministeeriumi hinnangul võis notar üldvolikirja tõestamisel minna vastuollu perekonanseadusest tulenevate põhimõtetega, ent see selgub juurdluse käigus.

"Distsiplinaarmenetlus on käimas ja distsiplinaarkomisjon on kuulanud ära notari selgituse," sõnas justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa, kes ei saa enda sõnul käimasolevat menetlust sisuliselt kommenteerida.

Ühest küljest toonitab ka justiitsministeerium, et muudatusi hooldusõiguses võib teha ainult kohus. Samas tohib lihtsaid argitoiminguid nagu laste sõidutamine kooli delegeerida küll. Otsuseid, kus mõlemal vanemal on sõnaõigus, aga kolmandale isikule niisama üle anda ei saa. Näiteks, kas laps võib reisida välisriiki, kuhu ta kooli läheb või kas talle tuleks teha operatsioon.

"Praktikas võib esineda ka juhtumeid, kus ei ole lihtne tõmmata piiri tavahooldamise ja muude küsimuste vahel. Näiteks võib kooli lastevanemate koosolekul osalemine olla küll üldjoontes tavahooldamise küsimus, kuid seal võidakse otsustada küsimusi, mis võivad puudutada lapse arengut pikemas perspektiivis," on ka õiguskantsler arvamust avaldanud.

"Seadus võib olla mitmeti tõlgendatav. Olen oma seisukohad selles osas justiitsministeeriumile esitanud, kuid menetlus ei ole veel lõppenud. Tulenevalt seadusest ei ole kahjuks võimalik konkreetset juhtumit täpsemalt kommenteerida," sõnas Grünberg.

    Tagasi üles