Kaitseväe keskpolügoonil lõõmab leekides üle saja hektari maad

Eile käis Harjumaal Pala põlengu kustutamine lennukiga, kuna sõjaväeharjutusplatsil vedeleb lõhkekehi.

FOTO: Eero Vabamägi

Pikk soojalaine on muutnud Eesti metsad väga tuleohtlikuks, vähimgi ettevaatamatus võib viia õnnetute tagajärgedeni, nagu juhtus möödunud reedel kaitseväe keskpolügoonil, kui hooletusest puhkes ulatuslik maastikupõleng.

Kaitseväe keskpolügoonile sisse sõites tervitab esmalt kirbe lõkkehais ning taevasse tõuseb neli-viis suitsusammast. Ligikaudu 20 päästetöötajat on juba viiendat päeva maadelnud harjutusväljal lõõmavate leekidega. Esmaspäeva õhtuks olid need enda alla haaranud ligi 150 hektarit.

Tuletõrjujate jaoks on tegemist äärmiselt ebamugava operatsiooniga ning sisuliselt vahitakse põlengut lihtsalt pealt, sest polügoonil vedelevate lõhkekehade tõttu ei pääse tulekolletele korralikult ligi. Veel esmaspäeval oli mustaks põlenud mätaste vahel kuulda üksikuid plahvatusi.

«Seis on nutune, mitte midagi head ei ole. Ta on nii suure ala peal ja ligi ei saa,» tõdes kohapealset kustutusoperatsiooni juhtinud Livar Liblik. «Tegemist on laskealaga ning sinna on keelatud minna. Kõik, mis me teha saame, on oodata, et tuli jõuaks tee äärde ning siis püüame selle sealt kinni saada, muud pole midagi teha. Praegu kustutab ka ainult lennuk,» rääkis Liblik. Vesi kohe põlengut ei kustuta

Päästeameti vastutava korrapidaja Toomas Kääparini sõnul on 12 000 hektari suurusel keskpolügoonil lõõmav tulekahju päästjatele pigem ebatavaline sündmus.

«Saame kasutada ainult etteantud radasid, sest alale sisse minemine on ohtlik, seega tegeletakse tule leviku piiramisega. Ööseks jäävad mõned kontrollid peale, aga pimeda saabudes lõpetame aktiivsed kustutustööd ära. Lisaks lennukile on täna (esmaspäeval) tuld kustutamas ka PPA kopter,» selgitas Kääparin tööde käiku.

Kääparini sõnul ollakse pisut «ära hellitatud», sest viimased aastad on maastikupõlengute osas pigem rahulikud olnud. Seda, millal tulekahju likvideeritud võiks saada, on Kääparini sõnul keeruline prognoosida, prioriteet on, et tuli polügoonilt enam edasi ei leviks.

Lõhkemata pommide eest hoiatav silt polügoonil. 

FOTO: Eero Vabamägi

Kuigi nii suurele alale levinud maastikutulekahju pole Eestis ammu olnud, on tuletõrjujate endi sõnul külaskäigud polügoonidele siiski igasuvised. Hommikust saadik tuld piiranud vabatahtlikud päästjad Aasukalda komandost rääkisid, et pealt võib maastiku küll ligumärjaks kasta, aga tegelikult põleb alt kõik edasi ning mõni känd võib veel koguni 48 tundi hiljem leeki lahvatada. Seetõttu on maastikutulekahjude kustutamine ka üsna keeruline.

Olukord Eesti metsades on soojade ilmade saabumisega praegu väga tuleohtlik. Päästeamet paneb kõikidele inimestele südamale, et tuld tehes järgitakse kõiki tuleohutusnõudeid. Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades ning igasugune kulupõletamine on Eestis keelatud aasta ringi. Väiksemast maastikupõlengust võib vaid hetkega saada ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng. Kaitsevägi süüd omaks ei võta

Seda, millest põleng alguse sai, pole teada, kuid liikvele on läinud väga erinevad versioonid. Kuigi on teada, et kaitseväelased eelmisel reedel polügoonil tegutsesid, pole kaitseväe esindaja kinnitusel neil tulekahju tekkimisega mingit seost, sest lahinglaskmisi sel ajal ei korraldatud.

Kustutusoperatsiooni juhi Livar Libliku sõnul lõpetasid kaitseväelased reedel, kui tulekahju süttis, küll polügoonil oma tegevusi, kuid põhjuse osas ta siiski spekuleerida ei soovinud. «Igasuguseid erinevaid versioone olen kuulnud, aga mul tõesti ei ole selle kohta mingit infot.»

Kohalikud elanikud kaitseväe juttu aga uskuda ei taha. Polügooni lähedal elav anonüümseks jääda soovinud mees rääkis, et kuulis vahetult enne põlengu tekkimist harjutusväljalt laskmisi. Tema väitel kuulsid kohalikud elanikud juba alates reede hommikust kuni kella üheni päeval keskpolügoonil paugutamist.

«Mitte püssist. Ei julge relvaliiki öelda,» kirjeldas ta, arutledes, et ehk võis tegu olla miinipildujaga. «See oli sihtmärgi ala. Nii kui see viimane kõvem lööklaine käis, nii oli leek püsti. See oli kaugele näha,» kirjeldas ta.

Mehe sõnul ajendas teda Postimehega rääkima uudistest loetud kaitseväe peastaabi kinnitus, et reedel harjutusväljal laskmisi ei toimunud.

«Tohutu kuiv on ja nüüd nii väita, et nemad ei lasknud. See ei ole aus sõjaväelaste poolt. Pool päeva lasti,» kinnitas kohalik. «Hommikul hakati laskma ja lõuna paiku, enne kella ühte oli hästi kõva lööklaine, suitsusammas oli püsti ja hakkas idatuulega levima.» Häirekeskus sai teate Pala külas puhkenud tulekahjust kell 13.54. Piirkonnast tuli häirekeskusele teateid tulekahju kohta väga palju, sest suitsusammas paistis kaugele.

Keskpolügooni ülema kinnitusel aga mingit väljaõpet sellel süttinud alal reedel ei toimunud.

Kuna ala ei olnud rahvale piiratud, pääses sinna sel ajal ligi igaüks. «Võib-olla tehti polügoonil mõnes teises kohas näiteks lõhkemata jäänud laskemoona lõhkamist, aga mitte seal, kus põles, selgitas kaitseväe esindaja, miks kohalikud paugutamist võisid kuulda.

Kaitsevägi: me ei hoidu vastutusest kõrvale

Nooremleitnant Taavi Laasiku sõnul on kaitseväe keskpolügooni pindala ligikaudu 12 000 hektarit, mis jaguneb harjutus- ja laskealadeks, mistõttu on täiesti võimalik, et mõni kaitseväe üksus ühes polügooni osas teeb oma harjutusi, mis kostavad lähedal elavate inimeste kõrvu.

Kaitsevägi ei soovi kindlasti hoiduda vastutusest, kui meie tegevuse tagajärjel polügoonil tekib tuleohtlik olukord. Antud märkuse põhjuseks on oletus, et kaitseväe tegevus 25. mail keskpolügoonil tekitas põlengu.

Saame kinnitada, et kaitsevägi ei teostanud territooriumil, kus tulekahju on levinud, sel kuupäeval ja ka mitte hiljem mitte mingisuguseid laskeharjutusi. Põlengualale lähim kaitseväe tegevus toimus umbes 5 kilomeetri kaugusel. Tulekahju tekkepõhjused selgitab välja täpsem uurimine.

Postimehele teadaolevalt põhjustasid eelmisel nädalal polügoonil tegutsenud kaitseväelased enne praegust suurpõlengut veel vähemalt neli väiksemat tulekahju, mis siiski oma jõududega kontrolli alla saadi.

Päästeameti vastutava korrapidaja Toomas Kääparini kinnitusel on praeguse põlengu kohta tulnud väga mitmesugust infot, kuid tulekahju tegelik põhjus selgitatakse välja hilisema menetluse käigus.

    Tagasi üles