Sisukord
Kommentaar
Tänane leht

Arved Breidaks: suvi ja kool ei taha kokku passida

2 min lugemist
Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik Arved Breidaks.  FOTO: Arvo Meeks

Tean mitut poissi, kes ei jõua ära kahetseda nädalast koolivaheaega ebamäärase ilmaga aprillis, kui tegelikult võiks hoopis suvepuhkusega nädala võrra varem alustada – ilmad on ju praegu kõike muud kui kooliskäimist soosivad.

Umbsevõitu klassiruumis on tänavuse maikuu erakordselt soojade ja päikesepaisteliste ilmadega raske lapsi teema juures hoida. Pikk õppeaasta on sama hästi kui läbi, enamik on sellest tüdinenud ja tahaks juba alustada suvepuhkusega.

Ometi on just tänavune õppeaasta veninud tollesama aprillikuise lisavaheaja tõttu nädala võrra pikemaks ning saab läbi alles juuni keskpaigas. Koolitundides käib praegu küll aasta jooksul omandatud teadmiste kordamine ja kinnistamine, vastatakse järele võlgu, kuid mõtetega ollakse kas järverannas või maal vanaema juures.

Nüüd, tagantjärele targana, jätnuks küllap enamik koolilastest, aga ilmselt ka õpetajatest, kevadise koolivaheaja vahele, et saaks vaid rutem päikesepaistet nautima, kuumaks köetud klassiruumis vaevalt keegi seda suudab.

Koolid on haruldaselt palavate maipäevadega saanud hakkama nõnda, et on võimalikult palju tunde viinud nelja seina vahelt õue. Kooliaiad pakuvad värsket õhku ja lahedamat äraolemist kui klassiruum. Üldiselt on meie koolimajad ehitatud ju eelkõige pidama hästi sooja, mitte pakkuma päikese eest varju. Sestap avanevad aknad ida- ja lõunakaarde, kust sügistalvisel ajal võimalikult palju loomulikku valgust üritatakse ruumi meelitada.

Kui aeg-ajalt käiakse välja ettepanek alustada õppeaastat juba augustis, siis tänavune maikuu tõestas veenvalt, et meie koolimajad pole suviseks kooliskäimiseks lihtsalt sobivad.

Paraku tähendab see seda, et kui taandunud kaamose asemele astub vahemereline kõrgrõhkkond, võiks klassiruumides edukalt kurke ja tomateid kasvatada – palavus on seal lõunatunniks juba kasvuhoonega võrreldav. Selgub, et mõnelegi koolile on remondi ajal kokkuhoiu huvides ette pandud tublid plastaknad, mis lahti ei käigi. Konditsioneerid kuuluvad koolimajas aga ulme valdkonda, olemasolevad ventilatsioonisüsteemid kas ei tööta või teevad seda halvasti.

Mõeldes peagi saabuvale pikale koolivaheajale, kannatavad lapsed erandlikult kuuma maikuu muidugi ära. Pärast pimedat talveperioodi on päikesepaiste igal juhul õnnistus, isegi kui tuleb veel klassipinki nühkida. Loodetavasti jätkub päikesepaistet ja sooja ilma ka suvekuudeks, kui lastel tunnistused käes ja voli elada vaba inimese elu.

Kui aeg-ajalt käiakse välja ettepanek alustada õppeaastat juba augustis, siis tänavune maikuu tõestas veenvalt, et meie koolimajad pole suviseks kooliskäimiseks lihtsalt sobivad. Keskmine õhutemperatuur Eestis on augustis koguni 5,9 kraadi kõrgem kui mais ja ka kehtiv kuumarekord (35,6 kraadi, 1992. aastal Võrus) pärineb just nimelt augustist. Seda pattu ei maksa praegustel vanematel küll oma hingele võtta, et sundida lapsed suve viimastel soojatel nädalatel koolipinki.

Seotud lood
    31.05.2018 02.06.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto