Sisukord
Päevakomm
Postimees

Kristi Malmberg: vasakule ära koos ümbrikupalgaga

2 min lugemist
Ümbrikupalk.  FOTO: Arvo Meeks

Uudis sellest, et ümbrikupalkade maksmine on ettevõtjate hinnangul kasvanud, võiks aastal 2018 olla üllatav. Kui aga vaadata tagasi viimaste aastate poliitilistele otsustele, siis mitte.

Ümbrikupalka makstakse ettevõtjate hinnangul üha rohkem, selgus kaubandus-tööstuskoja tehtud küsitlusest. Ka maksuameti juht Valdur Laid kinnitas, et ümbrikupalga maksmisega seotud hoiakud on halvenenud.

Hoiakud on midagi, mis ei muutu kehvemaks või paremaks paari päevaga. Selle taga peab olema pikaajalisem protsess, mille on käivitanud võimukandjate otsused. 

Selliseid otsuseid, mis soodustavad ümbrikupalga maksmist, on viimasel ajal tehtud aga mitu. Alustades palju kritiseeritud uuest maksusüsteemist, mis vähendab inimeste motivatsiooni teenida rohkem ausalt makse makstes kuni tulevikus kehtima hakkava uue pensionisüsteemini, mis vähendab pensioni maksmisel inimese sissetuleku panust ja suurendab tööaastate osa. Isegi kui tegu on mitme aasta pärast kehtima hakkava pensionimuudatusega, mis suurt osa praegusi töörügajaid ei puudutagi, on sõnum saadetud: sissetuleku suurus pole tuleviku mõttes enam nii oluline kui varem.

Kui töötaja ei taju, et ümbrikupalga maksmine on talle kahjulik, on ta sellele palju vastuvõtlikum. Olukorras, kus palgasurve on suur ja mitmes valdkonnas palgatõus kiire, on paljud ettevõtjad tööjõu voolavuse vähendamiseks varasemast altimad ümbrikupalka pakkuma. Ja kui töötaja pole selle vastu, on kõik osalised rahul. Peale maksuameti, kes on juba lubanud mõelda uute võimaluste peale, millega ümbrikupalkade vastu võidelda. Muidugi võib ka kontrollida ja karistada aina rohkem, aga tõenäoliselt on tulemuslikum teha ausalt maksude maksmine inimesele kasulikumaks kui musta töötasuga jahmerdamine.

Keegi ei sule ümbrikupalga saaja ees Tallinna-Tartu maanteed ega eemalda tema lapsi keskkoolist.

Kasusaamine on võimas jõud, millega inimesi suunata. Kui pikalt lähtusid poliitilised otsused pigem sellest, et tavainimesele oleks maksude maksmine võimalikult kasulik, ta tajuks selgelt, mida oma maksuraha eest saab, siis nüüd hakkab tekkima küsimus, mida me siis õigupoolest üksikisikutena saame oma maksude eest. Või, mis veel tähtsam küsimus, millest ma ilma jään, kui ma makse ei maksa. Kui viimasele küsimusele konkreetset ja valusat vastust pole, jääbki üle kontrollida ja karistada.

Võib väita, et makstud maksude eest saab käia tasuta koolis, sõita mööda korda tehtud maanteed ja vahel pääseb isegi tasuta arsti juurde, aga seda kõike saab endale lubada ka ümbrikupalga saaja. Keegi ei sule ümbrikupalga saaja ees Tallinna-Tartu maanteed ega eemalda tema lapsi keskkoolist.

See tähendab, et valitsuses võetud vasakpoolne suund eraldada mitu olulist asja inimese sissetulekust, on mõttekas ära lõpetada, sest esimesed märgid selle ohtlikkusest on olemas. Muuta maksude maksmine jälle töötajale personaalselt kasulikuks on tõhusaim relv ümbrikupalkade vastu.

Seotud lood
    30.05.2018 01.06.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto