Sisukord
Eesti
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Anvelti kodakondsus paneb riigi oma sõnu sööma

3 min lugemist
  • Andres Anvelti kodakondsusküsimus tõstatus siseministeeriumis siis, kui Postimees kajastas oma kodakondsuse pärast võitleva Abhaasia õpetaja juhtumit.
  • Selleks, et lõppeks tõlgendamine, on ametnikud pikalt oodanud sisendit seaduseloojatelt.
  • Venemaal sündinud Igor Muttikule sai näiteks saatuslikuks see, et tema vanaema abiellus välismaa kodanikuga.
  • Ametnike tõlgendus ajaloost on väga erinev ning seda möönab ka Andres Anvelti staatust muutnud nõunik.

Kodakondsusvaidluse keskele sattunud siseminister Andres Anvelti kaasus ilmestab hästi, kui hädas on tema ametnikud ajaloo tõlgendamisega.

Tellijale

Kui Anvelt aasta tagasi Ilma Krenstremi kodakondsusprobleemi lahendada aitas, siis vaevalt oskas ta aimata, et aasta pärast saab tema enda kodakondsusest avalik küsimus.

Kui siseministeeriumi kommunikatsiooniosakond kinnitab oma ametlikus vastuses, et Anvelti ja Krenstremi kodakondsussaagade kokku langemine ühte aega on puhas juhus, siis tõde võib olla teistsugune.

Ühele Krenstremi kohta tehtud riigikoguliikme päringule vastust koostades sai Anvelt mullu suvel kokku kodakondsuspoliitika osakonna ametnikega. Küsimuse esitas reformierakondlane Eerik-Niiles Kross, millele laekus mullu 16. juunil siseministeeriumi vastus.

Selle koostamiseks toimunud kokkusaamisel ametnikega tuli jutuks ka Anvelti enda kodakondsus, mille ta sai 1992. aastal naturalisatsiooni korras. Anvelt arvas, et ta on pigem sünnijärgne kodanik ning uuris muuhulgas, kust saaks selle kohta rohkem infot. Selle peale hakkasidki ametnikud enda väitel omal initsiatiivil Anvelti pereajaloo kohta rahvusarhiivist dokumente otsima.

30.05.2018 01.06.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto