Anvelti kodakondsus paneb riigi oma sõnu sööma

Eile tutvustas siseminister Andres Anvelt idapiiri rajamise siseauditi tulemusi. Pärast pressikonverentsi lõppu õnnestus Postimehel esimese väljaandena esitada Anveltile küsimusi tema sünnijärgse kodakondsuse õiguspärasuse kohta. Varem on samateemalistele järelepärimistele vastanud siseministeeriumi töötajad. FOTO: Eero Vabamägi

Kodakondsusvaidluse keskele sattunud siseminister Andres Anvelti kaasus ilmestab hästi, kui hädas on tema ametnikud ajaloo tõlgendamisega.

Tellijale Tellijale

Kui Anvelt aasta tagasi Ilma Krenstremi kodakondsusprobleemi lahendada aitas, siis vaevalt oskas ta aimata, et aasta pärast saab tema enda kodakondsusest avalik küsimus.

Kui siseministeeriumi kommunikatsiooniosakond kinnitab oma ametlikus vastuses, et Anvelti ja Krenstremi kodakondsussaagade kokku langemine ühte aega on puhas juhus, siis tõde võib olla teistsugune.

Ühele Krenstremi kohta tehtud riigikoguliikme päringule vastust koostades sai Anvelt mullu suvel kokku kodakondsuspoliitika osakonna ametnikega. Küsimuse esitas reformierakondlane Eerik-Niiles Kross, millele laekus mullu 16. juunil siseministeeriumi vastus.

Selle koostamiseks toimunud kokkusaamisel ametnikega tuli jutuks ka Anvelti enda kodakondsus, mille ta sai 1992. aastal naturalisatsiooni korras. Anvelt arvas, et ta on pigem sünnijärgne kodanik ning uuris muuhulgas, kust saaks selle kohta rohkem infot. Selle peale hakkasidki ametnikud enda väitel omal initsiatiivil Anvelti pereajaloo kohta rahvusarhiivist dokumente otsima.

30.05.2018 01.06.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto