Sisukord
Juhtkiri
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (45) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: tselluloositehase õppetund

2 min lugemist
Emajõe ääres kavandatava tselluloositehase vastane toimunud pikett «Emajõe kett» FOTO: Artur Laugamets / Tartu Postimees

Kui Eesti poliitikud, nagu Jevgeni Ossinovski, Kadri Simson või Urve Palo, oleksid tuulelipud, mitte inimesed, siis suudaksid nad konjunktuurile vastavalt pöörduda tuhandiku kraadi täpsusega. Vähemalt viimastel päevadel, kui võimupoliitikud on võistelnud, kes suudab tselluloositehase asjus teha nõtkema poliitilise spagaadi, võib selline mulje jääda. Kuni viimase hetkeni on valitsus tehase rajamist toetanud. Teistest erinevalt on peaminister Jüri Ratas säilitanud talle omase kass Leopoldi hoiaku. Kuid oodata Jüri Rataselt vastuhakku selles küsimuses või selgeid ja otsustavaid seisukohti mõnes teises on umbes sama kui vaadata mõnda lastesaadet ja oodata, et selles näidataks metsikut striptiisi.

Tänaseks on selge, et tehast Emajõe äärde ei saa ega tohi tulla. Selles küsimuses on liiga palju vastamata küsimusi. Aega nendele vastamiseks on olnud piisavalt, kuid järelikult ei ole neil, kes vastama pidanuks, vastuseid või on neil mugavam nende andmisest kõrvale hiilida.

Võitlus tselluloositehase poolt ja vastu kujunes äärmiselt emotsionaalseks ja loosunglikuks. Ratsionaalsetest diskussioonidest tselluloositehase rajamise ümber ei kukkunud tegelikkuses midagi välja. Argumentide, faktide ja järelduste asemel olid karjed, pisarad ja hirmutamine. Tselluloosivabriku pooldajate ja vastaste vahel toimunu meenutas ennem suurt ja inetut peretüli kui ühiskondlikku debatti. Ilmselt on meil selles vallas veel palju õppida.

Loodetavasti suudab Eesti ühiskond tselluloositehase-juhtumist midagi edaspidiseks õppida. Öeldakse ju, et tark õpib teiste vigadest. Seesuguseid olukordi suurarendustega tuleb tulevikus tõenäoliselt veel ette.

Ratsionaalsetest diskussioonidest tselluloositehase rajamise ümber ei kukkunud midagi välja. Argumentide, faktide ja järelduste asemel olid karjed, pisarad ja hirmutamine.

Elus tuleb leida kompromisse. Tulevikus tuleb osata otsida ja leida kompromisse majanduslikult kasulike suurprojektide asjus. Viimaste näitajate järgi hakkame majanduse arengus maha jääma ka oma lõunapoolsetest naabritest Lätist ja Leedust.

Viimase pooleteise aasta jooksul on Ratase valitsus majanduspoliitikas teinud ebaõnnestunud käike, eriti mis puutub maksudesse. Ühes eelkäijate möödalaskmistega kahandavad need Eesti konkurentsivõimet võrreldes naabritega. Tagajärjeks võib piltlikult öeldes olla see, et ühel päeval läheb peale maksude Lätti ka Eesti majandus.

Kui Eesti ametnikud ja poliitikud räägivad praegu eelkõige oma tublidusest ja vajadusest hoida status quo’d, siis Läti ja Leedu omad kõnelevad viimasel ajal, eriti seoses euroraha kadumisega, vajadusest reformide järele, maksusüsteemi efektiivsemaks muutmisest, avaliku sektori kulude kärpimisest ning konkurentsivõime tugevdamisest.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto