Sisukord
Tänane leht
Postimees
14.11.2019
Viimased uudised Eesti põllumeeste seas on levimas päikesejaamade ehitamise buum Niidulaik põllumaade vahel pole looduskaitsjate soovunelm, vaid praktiline vajadus Kirve suurim vaenlane on niiskus Mida teha auklike ubadega? Maa Elu linnulood jõudsid kaante vahele Kadakal on salaomadusi Ilmajutt: segadused aastaaegadega Rõuge metsad pakuvad Kariibi merele vaheldust Rajakaamerad annavad teada loomade jooksuajast ja järglaste sünnist Tüli võib Leesi küla poeta jätta Põllumajandusettevõtjad ei saa ilma võõrtöölisteta enam hakkama Tamrex PUUST JA PUNASEKS: põhjalikult vingugaasist ja vinguandurist! Külmas kanna meriinovillast: milline ei aja kihelema? Seda talvejopet lihtsalt pead proovima Kihiline riietumine hoiab sind soojas Praegu oluline Järviku uurimise komisjonil pole voli ministrit vastama sundida (5) Helme teadis Järviku ja Soosaare sidemetest juba varem: oleme puudutanud seda teemat (19) Tõestus: Järvik ja Soosaar õppisid aastase vahega väikeses Võidula koolis (62) Evestus: Järviku asjus moodustatud komisjonil pole pädevust (9) Tõnis Saarts saates «Otse Postimehest»: Kaja Kallas võiks kaaluda vabandamist (15) Pensionireform toob kaasa ridamisi ohte (1) Riigi vastu tõusnud muusikud pidid suurtest miljonitest suu puhtaks pühkima (17) Politsei ei ole Monica Ranna ähvardajat veel üle kuulanud Martin Helme: Eestis ei ole võimalik prokuratuuri poliitiliselt sundida (14) Täna võideti lotoga ligi 400 000 eurot Skandaal: uljas Transferwise keeras Saksamaal vindi üle (1) Selgusid Eesti Laul 2020 esimesed poolfinalistid Viimased uudised Minister Järviku saladus: PRIA skandaali osalised on tema lapsepõlvesõbrad (142) Puitmajaäri sünge sügis: lühikese ajaga kukkus käpuli kuus firmat (36) Riigi vastu tõusnud muusikud pidid suurtest miljonitest suu puhtaks pühkima (17) Kaja Kallas: võtan sõnad tagasi, kui Järvik täna lahkub (89) Iga päev kaob Lõuna-Eestis kaks last (1) Skandaal: uljas Transferwise keeras Saksamaal vindi üle (1) Levinud elustiilihaigus avastatakse enamasti siis, kui olukord on juba tõsine (1) Eesti peret tabas Soomes šokk: vanemad jätsid lapsed söögikoha ees väikebussi ja sellega sõideti minema (8) Tõestus: Järvik ja Soosaar õppisid aastase vahega väikeses Võidula koolis (62) Euroopa Komisjon nõuab aru kogu tehnikaülikoolilt (16) Kommentaar. Balti riikidele on jäänud vaid võimatud valikud (23) Karilaid: Kaja on närvid kaotanud (61) Pussitada saanud 15-aastane tüdruk suri, sest läks haigla asemel koju magama USA valus reaalsus: iPhone kukub – Huawei särab (5) Järgmine tuntud eestlane läheb Vene talendisaates Uku Suviste jälgedes Helme teadis Järviku ja Soosaare sidemetest juba varem: oleme puudutanud seda teemat (19) Piltuudis: 5-aastase tüdruku sünnipäevatordi kaunistus ajas täiskasvanud punastama Blogi: peaminister Ratas andis ülevaate valitsustõrgetest (14) Ratas: Kaja Kallase süüdistused minu suhtes on rängad, nõuan vabandust või kindlaid tõendeid (75) Fotod: Tiksoja jalutusraja lähistelt leiti seitse hüljatud kutsikat Hongkonglased pelgavad Hiina sõjaväe sekkumist (2) Steven-Hristo Evestus: valitsuse uued käsud – rahapesu keelatud, korruptsioon lubatud (28) Veneetsia viimase poolsajandi suurima üleujutuse keskele sattunud pärnakas: politsei on väga suurte jõududega nii tänavatel kui paatidel (3) Häiriv video: klassivennad kiusasid 7-aastast Hiina koolitüdrukut enneolematult julmal viisil Prantsuse instakaunitari pepupilt päästab sombusest sügisõhtust Jää hakkab murduma? Norralane jäi dopinguga vahele Ratas võitis valitsusele aega Tõnis Saarts «Otse Postimehest»: Kaja Kallas võiks kaaluda vabandamist (15) Jõuguvägivald Rootsis sundis Taanit kehtestama piirikontrolli (7) PM Austraalias. Ainuõige otsus, millega jäädi hiljaks Naine jäi 29-aastasena leseks, kuid siis paljastus, et mees elas kaksikelu Sodiaagisaladused. Tähemärgid, kes on kokku loodud (ja need pole paarid, keda sa arvad!) Piilu sisse: just selline näeb välja Kim Kardashiani 3,5 miljonit maksev luksuskorter (1) Tõusev majandus toob Eesti ehitusmehed lahe tagant tagasi (1) ILUS ÜLEVAADE: instastaaride seas on levimas kuum trend, millega rinnahoidja käsikäes ei käi Raik: Mart Järvik rikub komisjoni istungile tulemata jättes seadust (40) Reformierakonna toetus kerkis üle 35 protsendi (21) Otsustatud: uuest aastast Põlvas sünnitada ei saa (8) Kaja Kallas loodab Mart Järviku umbusaldamisel Isamaale (39) Helme: Vene eriteenistused kasutasid Swedbanki riikide mõjutamiseks (3) Täna võideti lotoga ligi 400 000 eurot Alar Varrak pole harjunud Venemaa liiga lihtsa korvpalliga Naera puruks! Hiiglasliku koera hüpe peremehe sülle lõppes korraliku prohmakaga Selgusid Eesti Laul 2020 esimesed poolfinalistid Galerii: luhtunud kohtumine maaeluministriga asendus EKRE kõnekoosolekuga (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaan Ross: miks kuulavad inimesed kurba muusikat?

3 min lugemist
Jaan Ross. FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Hiljutised uuringud näitavad, et muusika mõjub ajutegevusele rohkem ja omab seetõttu ka suuremat teraapilist kasutusvõimalust, kui seni arvatud, kirjutab akadeemik Jaan Ross.

Ligi viiskümmend aastat tagasi Tallinna Muusikakeskkoolis ütles üks mu klassivend kord teise kohta: „Ei usu, et talle meeldivad aeglased osad.“ Selgituseks: klassikalise sonaaditsükli puhul on aeglane tavaliselt muusikateose teine osa, mida raamistavad kiires tempos mängitud esimene ja kolmas osa.

See lause on mulle meelde jäänud põhjusel, et ta osutab võimalikule seosele muusika kuulamise iseärasuste ja kuulaja isiksuseomaduste, muusikalise treenituse, emotsionaalse seisundi ja muu vahel. 2005. aastal Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna lõpetanud Hendrik Saare uuris oma bakalaureusetöös, kuidas inimesed kirjeldavad muusikast saadud tugevaid elamusi. Väljatoomist väärib kaks näidet.

Esiteks: „Minnes baarist jooki ostma, jäin poolel teel korraks seisma. Järgmine hetk märkasin, et muusika oli minu üle võimust võtnud. Mu keha elas muusikaga ühes rütmis. Hiljem panin tähele, et sama juhtus ka teistega, kes läksid baari õlle järele – baarini nad ei jõudnud.“ Teine näide oli järgnev: „Vapustuse garanteeris ainuüksi intonatsioonitäpsus, seda eriti topeltnootides.“

On selge, et need kaks kuulajat kontseptualiseerivad konkreetsel hetkel muusika vahendusel saadud elamusi üsna erinevalt. Üheks mõjukamaks uurijaks, kes kirjeldab erinevaid muusika kuulamise tüüpe, on nn Frankfurdi koolkonna esindaja, saksa filosoof, muusikateadlane ja helilooja Theodor Adorno (1903–69). Ta eristab oma kaheteistkümnes muusikasotsioloogiaalases loengus seitset muusikakuulaja tüüpi.

Üks neist on nn ekspertkuulajad, kes annavad Adorno järgi enesele igal hetkel aru sellest, mida nad kuulevad. Teised on jälle muusika suhtes ükskõiksed kuulajad, kelle kohta Adorno talle omasel sotsiaalkriitilisel moel kirjutab: tegemist on reaktsiooniga ühiskonna ebainimlikkusele ning ühtlasi tõend sellise ebainimlikkuse kohta.

Muusikakuulajate selline tüpoloogia on avameelselt hinnanguline. Adorno ei varja, et tema arvates peaks indiviid oma arengus püüdlema ekspertkuulaja staatuse poole. Tänapäeva kognitiivses neuroteaduses saadud tulemused näitavad aga, et erinevatel muusika kuulamise tüüpidel võib inimese elutegevuses olla erinev ökoloogiline nišš. Teiste sõnadega, erinevused muusikas võivad üht või teist kuulamise tüüpi ergastada.

31. oktoobril 2017 ilmus ajakirjas Nature Berliini Vabaülikooli ja Bergeni Ülikooli teadlaste Liila Taruffi, Corinna Pehrsi, Stavros Skourase ning Stefan Koelschi artikkel „Kurva ja rõõmsa muusika toime uitmõtlemisele [ingl mind-wandering] ja vaikimisi režiimi võrgustikule [ingl default mode network, DMN]“. Uitmõtlemine on see, kui inimene laseb oma mõtetel vabalt lennata. DMN on aju aktiivsuse muster, mis ergastub siis, kui inimene ei ole keskendunud välises maailmas aset leidvatele sündmustele ning aju on ilmsiolekus puhkerežiimil.

Muusika seos emotsioonidega ei vaja kuigi pikka selgitamist. Uurijad on vaielnud selle üle, kas muusika edastab (kommunikeerib) või tekitab (indutseerib) emotsioone. Tõenäoliselt teeb ta mõlemat. Rõõm ja kurbus liigitatakse psühholoogias nn põhiemotsioonide hulka. Ülejäänud kahe põhiemotsioonina lisanduvad neile tavaliselt viha ja hirm. Rõõmul ja kurbusel on muusikas robustsed korrelaadid. Need võivad avalduda heliridade ja laadide (mažoor ja minoor), tempo (kiire ja aeglane), registri (kõrge ja aeglane) ja muu najal. Treenitud muusikud võivad nimetatud seoseid vahel põlastada, kuid ilmselt pole põhjust eitada, et leinamarss on tavaliselt loodud minoorses helistikus, aeglases tempos ja madalamas registris.

Taruffi jt on uurinud testide ja funktsionaalsete magnetresonantskujutiste (ingl functional magnetic resonance imaging, fMRI) abil, kuidas avaldavad kurb ja rõõmus muusika mõju uitmõtlemisele ning selle aluseks olevatele neuronmehhanismidele. Nad leidsid, et kurb muusika seostub võrreldes rõõmsa muusikaga tugevama uitmõtlemisega.

Kurba muusikat kuulates pööravad inimesed oma tähelepanu rohkem sissepoole ning on hõivatud spontaansete eneserefleksiivste kognitiivsete protsessidega. Lisaks sellele võib uitmõtlemisele mõju avaldada muusika tempo. Rõõmus, kuid aeglase tempoga muusika soodustab samuti uitmõtlemist ning, vastupidi, ei soodusta nn metateadlikkust (ingl meta-awareness), st kalduvust oma mõtteid analüüsida.

Oluline on aga tõdemus, et muusika võimaldab DMN-aktiivsust eesmärgipäraselt manipuleerida. See tähendab, et muusikal võib hariduses ja meditsiinis olla tugevam potentsiaal, kui tõenduspõhises mõtlemises seni arvatud on. Vanad kreeklased ja tänapäeva muusikaterapeudid on seda muidugi intuitiivselt või kogemuse põhjal teadnud juba varemgi.

Seotud lood
13.11.2019 14.11.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto