Kaks Aserbaidžaani opositsioonijuhti räägivad võimalikust Karabahhi-probleermi lahendusest.
Nende sõnul on Armeenia sageli «Moskva teetõke» Kaukaasias, kes ei ole huvitatud koostööst naabritega.
Küsimus, kellel peaks olema õigus otsustada Karabahhi staatuse üle, on siiani vastuseta ja endiselt valitseb ummikseis.

Viimati toimus Mägi-Karabahhi ja Aserbaidžaani piiril taas laialdane vaenutegevus 2016. aasta aprilli alguses, tuues kaasa kümned hukkunud. FOTO: Reuters/ScanPix

Venemaa režiim on huvitatud Aserbaidžaani ja Armeenia vahelise vastuolu säilitamisest ning pingete jätkumisest Karabahhis, väidavad aserite opositsiooniliidrid İsa Qɘmbɘr ja Arif Hacılı.

Tellijale

Aserbaidžaani tuntuima opositsioonipoliitiku İsa Qɘmbɘri sõnul algatas 30 aastat kestnud Karabahhi konflikti Venemaa ja selle veriste sündmusteni viisid Armeenia poliitikute tehtud vead. «See ei ole sõda mitte territooriumi, vaid iseseisvuse pärast. Moskva poliitika on suunatud kõigi väikeste naaberriikide vastu, et võtta neilt 20 protsenti territooriumist – nii on juhtunud Gruusiaga, Ukrainaga ning ka Moldovaga,» rääkis ta.

Suurima opositsioonipartei Müsavat esimees Arif Hacılı ütles, et Müsavatil on juba kontaktid nende poliitiliste jõududega Armeenias, kes soovivad integratsiooni Euroopaga ning kaugenemist Venemaa mõjusfäärist. «Kui Armeenia ja Aserbaidžaan ei ole enam Venemaast mõjutatud, suudame Karabahhi konflikti lahendada,» kinnitas ta.

08.06.2018 11.06.2018

Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.

Logi sisse

Sul ei ole kontot?

Loo Postimees konto