Sisukord
Keskkond
Postimees
15.06.2018
Eesti Riigikoguvalimiste lähenedes sagenevad «diagnoosiga» seaduseelnõud Tee-ehitus ajab ettevõtjad nutma (15) Selle nädala sangarite võitlus kümnendi põlenguga Vaidlus trepikojas tehtud testamendi üle Majandus Ossinovski alkoholieksperiment pakub teadlastele kuldaväärt uurimismaterjali (11) Euroopa Keskpank tegi Riias ajalugu Välismaa Erdoğan lubas eriolukorra tühistada Kes on kes kuulsal G7 fotol? (2) KOHALIK VAADE. Türgi opositsioon loodab huumorile Gruusia peaministri tagasiastumise taga paistavad miljardär Ivanišvili kõrvad Arvamus Kaja Kallas: tee targa Eestini (15) Vastukaja: Euroopa Parlamendi valimistel tuleb langetada valimisiga (1) Priit Pullerits: hull ažiotaaž (25) Juhtkiri: tasakesi tagasi normaalsusesse (5) Peter Lõhmus: institutsioonide hindamise näiline lihtsus ehk Miks on raske mõista Indrek Neiveltit (7) Postimees 1935. aastal: sakslaste Hitleri-vaimustus sunnib ettevaatusele Kultuur Kuidas Siberi eestlaste folklooril sõnasabast kinni saadi Siber, suur nagu ema mure (1) Sport Venelased ületasid hirmu ja paastunud saudid Tiit Sokk: nii heade kujudega koondist pole meil tegelikult ammu olnud Teadus Asko Lõhmus: miks me oleme «kõige vastu»? (24) Kurioosum. Metsamaa pindala muutused ei ole loogilised (5) «Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on». Kuidas maismaa-ilm elukõlblikuks sai Rainer Kuuba ja Enn Pärt: raiemahud hakkavad nii või teisiti vähenema (2) Tartu Olev Raju: päästke Tartu? Ei, Eesti! (5) Poolsada kuldmedalisti hoiavad Tartu au kõrgel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kurioosum. Metsamaa pindala muutused ei ole loogilised

1 min lugemist
  • Aastatel 1994–2000 kasvas Eestis metsamaa pindala 300 000 hektari võrra
  • Aastatel 2005–2010 vähenes metsamaa pindala SMI järgi ligi 50 000 hektari võrra
  • Metsamaa pindala suurenes SMI järgi 2010–2017 hüppeliselt, mis ei ole loogiline
Metsamaa pindala muutus 1994–2017. FOTO: A P

Kui kolhoosikord Eestis lõppes, hakkasid paljud kultuurmaad võsastuma. Seda näitavad ka statistilise metsainventuuri (SMI) andmed, mille järgi aastatel 1994–2000 kasvas Eestis metsamaa pindala 300 000 hektari võrra. See on väga suur maa-ala, võrreldav näiteks kogu Ida-Viru maakonnaga. Oma osa metsamaa pindala kasvus oli ka arvestusmetoodika muutustel, inventuuride käigus võeti metsamaana arvele juba varem metsa kasvanud, kuid seni arvestuses kajastamata maad.

Tellijale Tellijale

Metsamaa pindala kasv jäi seisma koos Euroopa Liidu põllumajanduslike pindalatoetuste maksmise algusega 2000-ndate keskel. Aastatel 2005–2010 vähenes metsamaa pindala SMI järgi ligi 50 000 hektari võrra. Sama kinnitab meile ka OÜ Metsakorralduse büroo 2015. aastal tehtud uuring. Viimase järgi lõppes Eesti metsamaa pindala suurenemine 2005.–2009. aastani, sealt edasi on raadamiste tempo ületanud metsastumist. Siiamaani on kõik loogiline.

Loogiline ei ole aga see, et pärast selget trendi metsamaa pindala vähenemisele suurenes Eesti metsamaa pindala SMI järgi uuesti hüppeliselt aastatel 2010–2017, kokku üle 100 000 hektari. See maa-ala on võrreldav näiteks Hiiumaaga või siis kahe Lahemaa rahvuspargiga. Põllumaa praegu Eestis massiliselt võssa ei kasva. Pigem vastupidi, põllumajanduslikku kasutusse võetakse järjest uusi vahepeal võssa kasvanud maid. PRIA andmetel on sama aja jooksul kasvanud toetusaluste maade pindala 80 000 hektari võrra. Ometi väidab keskkonnaagentuur meile, et metsamaa pindala on jätkuvalt suurenenud eelkõige põllumajandusmaa arvel. Samuti raadatakse intensiivselt kaevanduste, liiklussõlmede jms tarbeks. Milliste kõlvikute arvel kasvab Eesti metsamaa?

14.06.2018 16.06.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto