Sisukord
Keskkond
Postimees
15.06.2018
Eesti Riigikoguvalimiste lähenedes sagenevad «diagnoosiga» seaduseelnõud Tee-ehitus ajab ettevõtjad nutma (15) Selle nädala sangarite võitlus kümnendi põlenguga Vaidlus trepikojas tehtud testamendi üle Majandus Ossinovski alkoholieksperiment pakub teadlastele kuldaväärt uurimismaterjali (11) Euroopa Keskpank tegi Riias ajalugu Välismaa Erdoğan lubas eriolukorra tühistada Kes on kes kuulsal G7 fotol? (2) KOHALIK VAADE. Türgi opositsioon loodab huumorile Gruusia peaministri tagasiastumise taga paistavad miljardär Ivanišvili kõrvad Arvamus Kaja Kallas: tee targa Eestini (15) Vastukaja: Euroopa Parlamendi valimistel tuleb langetada valimisiga (1) Priit Pullerits: hull ažiotaaž (25) Juhtkiri: tasakesi tagasi normaalsusesse (5) Peter Lõhmus: institutsioonide hindamise näiline lihtsus ehk Miks on raske mõista Indrek Neiveltit (7) Postimees 1935. aastal: sakslaste Hitleri-vaimustus sunnib ettevaatusele Kultuur Kuidas Siberi eestlaste folklooril sõnasabast kinni saadi Siber, suur nagu ema mure (1) Sport Venelased ületasid hirmu ja paastunud saudid Tiit Sokk: nii heade kujudega koondist pole meil tegelikult ammu olnud Teadus Asko Lõhmus: miks me oleme «kõige vastu»? (24) Kurioosum. Metsamaa pindala muutused ei ole loogilised (5) «Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on». Kuidas maismaa-ilm elukõlblikuks sai Rainer Kuuba ja Enn Pärt: raiemahud hakkavad nii või teisiti vähenema (2) Tartu Olev Raju: päästke Tartu? Ei, Eesti! (5) Poolsada kuldmedalisti hoiavad Tartu au kõrgel Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on». Kuidas maismaa-ilm elukõlblikuks sai

2 min lugemist
Üks Eesti tuntumaid devoni liivakivi paljandeid on Suur Taevaskoda Ahja jõel. FOTO: PRIIT PULLERITS / PM/SCANPIX BALTICS

Meie sinise planeedi tekkimise algusest saadik on selle kivisel pinnal toimunud muutused, mida nimetatakse murenemiseks. Murenemise käigus muutuvad kivimite koostis ja omadused õhu, vee ja organismide toimel.

Tellijale Tellijale

See võib toimuda puhtalt mehaanilise lagunemise teel, siis öeldakse selle kohta rabenemine. Kui peasüüdlaseks on keemilised toimingud, siis nimetatakse seda porsumiseks. Kui maapinna väikesteks tükkideks rebenemisel osalevad ka organismid, eelkõige bakterid ja taimed, ning ladestub orgaaniline aine, siis võime juba rääkida mullast. Maismaa kivimite pindmise kihi murenemises toimusid väga olulised muutused umbes 2,2 miljardit aastat tagasi seoses vaba hapniku tekkimisega mereelustiku kaasabil. Sellest ajast alates levib murenemiskoorikutes punane värv, põhjuseks rauarikaste mineraalide «roostetamine».

Organismide osalus kivimite murenemisel on osutunud vanemaks, kui varem on arvatud. Nii on mikroobide elutegevuse jälgi murenenud materjalis leitud kuni 2,7 miljardi aasta vanustes kivimites. Need kihid pole muidugi veel mullad meie tänapäevases mõistes. Viimaste tekkele panid aluse ikkagi maismaataimed, kes olid murenemiskoorikule oma elupaiga loonud seente lahkel kaasabil. Kindlaid tõendeid taimede osalusest vanades muldades on ordoviitsiumi ajastust u 450 miljonit aastat tagasi. Suurem mullateke algas maismaa intensiivsel koloniseerimisel devonis u 400 miljonit aastat tagasi, kui soontaimed asusid massiliselt hõivama eelkõige niiskemaid maakohti (söelademete tekke algus).

14.06.2018 16.06.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto