Sisukord
Arvamus
Postimees
15.06.2018
Eesti Riigikoguvalimiste lähenedes sagenevad «diagnoosiga» seaduseelnõud Tee-ehitus ajab ettevõtjad nutma (15) Selle nädala sangarite võitlus kümnendi põlenguga Vaidlus trepikojas tehtud testamendi üle Majandus Ossinovski alkoholieksperiment pakub teadlastele kuldaväärt uurimismaterjali (11) Euroopa Keskpank tegi Riias ajalugu Välismaa Erdoğan lubas eriolukorra tühistada Kes on kes kuulsal G7 fotol? (2) KOHALIK VAADE. Türgi opositsioon loodab huumorile Gruusia peaministri tagasiastumise taga paistavad miljardär Ivanišvili kõrvad Arvamus Kaja Kallas: tee targa Eestini (15) Vastukaja: Euroopa Parlamendi valimistel tuleb langetada valimisiga (1) Priit Pullerits: hull ažiotaaž (25) Juhtkiri: tasakesi tagasi normaalsusesse (5) Peter Lõhmus: institutsioonide hindamise näiline lihtsus ehk Miks on raske mõista Indrek Neiveltit (7) Postimees 1935. aastal: sakslaste Hitleri-vaimustus sunnib ettevaatusele Kultuur Kuidas Siberi eestlaste folklooril sõnasabast kinni saadi Siber, suur nagu ema mure (1) Sport Venelased ületasid hirmu ja paastunud saudid Tiit Sokk: nii heade kujudega koondist pole meil tegelikult ammu olnud Teadus Asko Lõhmus: miks me oleme «kõige vastu»? (24) Kurioosum. Metsamaa pindala muutused ei ole loogilised (5) «Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on». Kuidas maismaa-ilm elukõlblikuks sai Rainer Kuuba ja Enn Pärt: raiemahud hakkavad nii või teisiti vähenema (2) Tartu Olev Raju: päästke Tartu? Ei, Eesti! (5) Poolsada kuldmedalisti hoiavad Tartu au kõrgel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peter Lõhmus: institutsioonide hindamise näiline lihtsus ehk Miks on raske mõista Indrek Neiveltit

3 min lugemist
Peter Lõhmus FOTO: Erakogu FOTO: Erakogu

Rahandusekspert Peter Lõhmus kirjeldab Eesti Panga näitel, millest me ilma võime jääda, püüdes teha institutsioone «efektiivsemaks» ülelihtsustavate mõõdupuude järgi.

Tellijale Tellijale

Kahjuks kiputakse institutsioonide tähtsust igapäevases elus alahindama. Nende vajalikkust tunnetatakse siis, kui riigis on probleeme ja majandus kiratseb. Parematel päevadel peetakse majanduse ja riigi funktsioneerimist aga iseenesest mõistetavaks ja teinekord, nagu selgub, liigseks luksusekski. Ma olen kaugel status quo toetamisest – keskkond ja vajadused muutuvad ning alati saab paremini.

Ka bürokraatial on omadus aeg-ajalt paljuneda (seda nii riigi- kui ka erasektoris). Kuid institutsioonide reformimisel peab olema selgelt kindlaks määratud põhjus ja eesmärk. Punktist A punkti B jõudmine nõuab hoolikat navigeerimist, et koos pesuveega last välja ei visataks. Veel enam, pideva ja valimatu kriitika ning sagedaste muutustega kaasneb oht murendada institutsioonide töövõimet, nende mainet ja lõpuks ka ühiskonna usku nende vajalikkusse. See võib kaasa tuua juba tõsisemaid tagajärgi, mis vääriksid eraldi käsitlemist. Seetõttu ongi raske aru saada Indrek Neivelti mõtteavaldusest Eesti Panga «efektiivsusest» (Indrek Neivelt, «Kes peaks Eesti Panga ebaefektiivsuse kinni maksma», Pealinn 6.06).

Pole kahtlust, et küsimus institutsioonilise raamistiku ja selle ulatuse kohta on väikeriikidel teravam kui suurtel. Prioriteete seada ja rahalisi võimalusi hinnata pole Eestis kerge, kuid seda tähtsam selle juures professionaalsus. Ma jätan siin kõrvale Eesti Panga nähtavad ja käegakatsutavad funktsioonid, nagu näiteks rahapoliitiliste tehingute tegemine pankadega, sularaharingluse korraldamine, põhjendatud majanduspoliitiliste otsuste jaoks vajaliku statistika koostamine, ning alustan tõsiasjast, et Eesti Pank on osa Euroopa keskpankade süsteemist

14.06.2018 16.06.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto