Sisukord
Arvamus
Tänane leht
15.06.2018
Eesti Riigikoguvalimiste lähenedes sagenevad «diagnoosiga» seaduseelnõud Tee-ehitus ajab ettevõtjad nutma (13) Selle nädala sangarite võitlus kümnendi põlenguga Vaidlus trepikojas tehtud testamendi üle Majandus Ossinovski alkoholieksperiment pakub teadlastele kuldaväärt uurimismaterjali (11) Euroopa Keskpank tegi Riias ajalugu Välismaa Erdoğan lubas eriolukorra tühistada Kes on kes kuulsal G7 fotol? (1) KOHALIK VAADE. Türgi opositsioon loodab huumorile Gruusia peaministri tagasiastumise taga paistavad miljardär Ivanišvili kõrvad Arvamus Kaja Kallas: tee targa Eestini (15) Vastukaja: Euroopa Parlamendi valimistel tuleb langetada valimisiga (1) Priit Pullerits: hull ažiotaaž (25) Juhtkiri: tasakesi tagasi normaalsusesse (5) Peter Lõhmus: institutsioonide hindamise näiline lihtsus ehk Miks on raske mõista Indrek Neiveltit (7) Postimees 1935. aastal: sakslaste Hitleri-vaimustus sunnib ettevaatusele Kultuur Kuidas Siberi eestlaste folklooril sõnasabast kinni saadi Siber, suur nagu ema mure (1) Sport Venelased ületasid hirmu ja paastunud saudid Tiit Sokk: nii heade kujudega koondist pole meil tegelikult ammu olnud Teadus Asko Lõhmus: miks me oleme «kõige vastu»? (24) Kurioosum. Metsamaa pindala muutused ei ole loogilised (5) «Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on». Kuidas maismaa-ilm elukõlblikuks sai Rainer Kuuba ja Enn Pärt: raiemahud hakkavad nii või teisiti vähenema (2) Tartu Olev Raju: päästke Tartu? Ei, Eesti! (5) Poolsada kuldmedalisti hoiavad Tartu au kõrgel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karmo Tüür: Trump kui Gorbatšov

2 min lugemist
Kim Jong-Un ja Donald Trump. FOTO: Falos/Mega

Igasugune võrdlus on alati kohmakas, suunav ja ekslik. Kuid ma pole kunagi nõus väitega: «neid asju ei saa võrrelda». Saab! Alati saab, isegi kui võrdluse tulemuseks on tõdemus, et tegu on äärmiselt erinevate asjadega.

Igasugune võrdlus on alati kohmakas, suunav ja ekslik. Kuid ma pole kunagi nõus väitega «neid asju ei saa võrrelda». Saab! Alati saab, isegi kui võrdluse tulemuseks on tõdemus, et tegu on äärmiselt erinevate asjadega.

Mis mõttes saab siis tõmmata paralleele Donald Trumpi ja Mihhail Gorbatšovi vahele? Mõlemad mehed sattusid teatud asjaolude kokkulangemisel üliriigi etteotsa. Mõlemat kannustas soov midagi muuta. Siinkohal vist sarnasused lakkavad?

Erinevusi on nii palju, et nende loetlemisele võiks kulutada lehekülgi, kuid see viiks meid eemale selle loo peamõttest. Peamõte on see, et kui Gorbatšovi tegevuse aegu lagunes n-ö idablokk, siis kas Trumpi aegu ei lagune lääneliitlus?

Isiku roll ajaloos

Rõhutan: Moskva kureeritavad ühendused ei lagunenud mitte niivõrd Gorbatšovi tõttu, kuivõrd tema tegevuse ajal. Jätkusuutmatu pseudokommunistlik ideoloogiline süsteem oleks lagunenud nii või naa, eelkõige NSVLi enda sisemise kuhtumise tõttu. Gorbatšovi muudatuste kava toimis lihtsalt päästikuna, mille järel vallandus ahelreaktsioon ja Moskva endised vasallid jooksid laiali, kes vabanenult hõisates, kes segaduses oma kohta otsides.

Isiksuse roll ajaloos on lõputu vaidlus. Kas ajaloolised protsessid käivituvad ühe mehe tahte alusel või lihtsalt see üks inimene juhtub juba käivitumas olevaid nähtusi juhtima? Minu enda arvamus kaldub pigem viimase poole, et igal konkreetsel persoonil on võimalik objektiivseid suundumusi nihutada vaid suhteliselt kitsas koridoris, kuid suur suundumus on ette antud.

Neid «etteantud» muutujaid ei tule mõistagi võtta millegi jumaliku ettemääratusena. Ei, pigem on tegu n-ö loodusseaduste suurusjärgus olevate jõududega, mida inimese tegevus võib küll veidi nügida, kuid mille toob varem või hiljem pendliefekt tagasi n-ö normaalsusesse. Kõige lihtsamad neist on ehk haldussuutlikkus, majanduslik võimekus, ressursibaas jne.

Kui loomulik on lääneliitlus?

Nii et kui Gorbatšovi ajal vajus õhust tühjaks vankumatuna näiv nn kommunismilaager, siis kuidas on lugu sellega, mida me armastame nimetada «kollektiivseks lääneks»?

Trumpi hoolimatu rahmeldamine loob ohtliku hõreduse lääne klubides. Igasugust võimaluste akent kipuvad alati ära kasutama igat masti vastutoimetajad või lihtsalt juhuseotsijad. See, et Venemaa mõnuga lääne erimeelsustele hagu alla paneb, on siililegi selge. See, et Hiina tõmbab vähemalt Ida-Euroopas laiali oma võrku, mis peaks tööle hakkama, kui Euroopa peaks murenema, on ka silmanähtav.

Minu peamine küsimus ongi: kas lääs on sedalaadi loomulik liitlus, mis peab vastu ka sellele katsumusele? Et Brexiti ja Trumpi löödud mõrad kasvavad loomuldasa ise kinni ja mõne aja pärast on lääs sama tugev ja ühtne nagu enne?

Eks see sõltu nüüd suuresti sellest, kui palju sellesama lääne osalised soovivad senist liitu hoida, olgu selleks konte kokku kasvatavaks liimaineks ühised väärtused või siis pragmaatlised kaalutlused.

Seotud lood
14.06.2018 16.06.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto