Kuidas tarbija toitu ostes petta saab?

Maria Joost reporter

16. juuni 2018, 0:01 3 min lugemist

Toidupettuses on tahtlikku kavatsust tarbijat petta väga raske tõestada.
Toidupettus ei ole midagi uut, teateid sellest on juba Rooma ajast.

JRC laborites kontrollitakse kvaliteetveinide vastavust ELi seatud tingimustele. Näiteks ei tohi kvaliteetveini olla lisatud vett ega suhkrut. FOTO: Maria Joost

Tarbijaid saab toiduga petta mitut moodi. Näiteks oliiviõli puhul võivad tootjad asendada mingi osa oliiviõlist odavama mandliõliga, millest tarbija ei pruugi aru saada.

Tellijale

Või asendatakse esimese pressi oliiviõli rafineeritud oliiviõliga. Ühtlasi võib tootja tarbijat petta ka geograafiliselt: näiteks seisab sedelil päritolumaana Itaalia, kuid tegelikult on õli pärit Indoneesiast. Tarbija petmine on ka see, kui tootja väidab, et nende õli on toodetud vastutustundlikult, kuid tegelikult ei ole.

15.06.2018 18.06.2018

Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.

Logi sisse

Sul ei ole kontot?

Loo Postimees konto