Sisukord
Eesti
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (3) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri (3) Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine (45) Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid (1) Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja (1) Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? (2) Herman Kelomees: linnainimeste maaelu (1) Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist (2) Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs (7) Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu (4) Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! (1) Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (3) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime (8) Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta (2) Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik (1) Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ida-Viru liigub eesti keele poole Tallinnast kiiremini

7 min lugemist
  • Tallinnas ja Maardus on vene koolides õppijate protsent üle kümne aasta püsinud
  • Samal ajal Ida-Virumaa linnades on see languses, keelekümblus aga tõusuteel.
  • Tallinna haridusameti juht ütles, et Tallinn lihtsalt «ei ahista» vene koole.
  • Kuid seda ei tee enda väitel ka Jõhvi, kus lapsevanemad tunnevad ise huvi.
Keelekümblejate ja venekeelses põhikoolis õppijate osakaal. FOTO: Maret Müür

Kas keegi teab, kuidas käib tegelikult vene koolide käsi Ida-Virus, kus levinud müüdi kohaselt pole eesti keelega mitte midagi teha? Millegipärast kasvab just seal huvi eestikeelse õppe vastu kiiremini kui Tallinnas või selle külje all asuvas Maardus, kus pole rohkem kui kümne aastaga suurt midagi muutunud.

Tellijale

Tallinn ja Jõhvi – neist üks on riigi pealinn, teine keskmist mõõtu linn suure venekeelse kogukonnaga Kirde-Eestis, Kohtla-Järve naabruses. Ent huvi eestikeelse hariduse vastu on seal väga suur, kinnitas Jõhvi vene põhikooli direktor Irina Šulgina.

«Lapsevanemad ju näevad põhikooli lõpus tulemusi ja kuna linn on väike, inimesed suhtlevad, siis paljud tahavad, et laps õpiks keelekümblusklassis,» lisas ta.

Tänaseks on Jõhvis vene keeles õppivate põhikoolilaste protsent sama nagu pealinnas, ent Jõhvi alustas Tallinnaga võrreldes kaugemalt. Ka keelekümblejate protsent on Jõhvis kasvanud kiiremini kui pealinnas.

Tallinna haridusameti juht Andres Pajula pole nõus väitega, et Tallinnas on venekeelne õpe jätkuvalt hinnatud seda soosiva hariduspoliitika tõttu. Ometi näib olevat pealinnas 2011. aastast 2017. aastani hariduse eest vastutanud abilinnapea Mihhail Kõlvart selle nimel kõvasti pingutanud, nõudes näiteks vene koolidele erandeid.

«Me ei tee teadlikku hariduspoliitikat. Absoluutselt mitte,» kordas haridusameti juht Pajula, kelle sõnul «ei ahista» Tallinn lihtsalt vene koole. 

Kuid seda ei tee ka Jõhvi.

20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto