Sisukord
MM-päevik
Tänane leht

Ott Järvela: progressi nimel tuleb lammutada!

2 min lugemist
Kas Joachim Löwi jäädakse mäletama kui treenerit, kes viis meeskonna maailmameistriks, aga jooksis siis ideedest tühjaks? Või saab temast Fergusoni-tüüpi sarivõitja, kes ei kohkunud eesmärgi saavutamisel tagasi millegi ees? FOTO: Moritz MĂźller

2002. aastal sõitis Prantsusmaa meeskond MMile valitseva maailma- ja Euroopa meistrina, ent pidi juba alagrupiturniiri järel kohvrid pakkima ja koju naasma. Tagantjärele targana võib öelda, et kahe järjestikuse tiitli harjal oli peatreener Roger Lemerre jätnud meeskonna värskendamise unarusse. Vanad sõjaratsud polnud enam sama näljased, uusi polnud kusagilt võtta. Lisaks törts ebaõnne, eriti motiveeritud vastaseid ja oligi õnnetus käes.

Tellijale Tellijale

2002. aastal sõitis Prantsusmaa meeskond MMile valitseva maailma- ja Euroopa meistrina, ent pidi juba alagrupiturniiri järel kohvrid pakkima ja koju naasma. Tagantjärele targana võib öelda, et kahe järjestikuse tiitli harjal oli peatreener Roger Lemerre jätnud meeskonna värskendamise unarusse. Vanad sõjaratsud polnud enam sama näljased, uusi polnud kusagilt võtta. Lisaks törts ebaõnne, eriti motiveeritud vastaseid ja oligi õnnetus käes.

Sarnase reha otsa astus 12 aastat hiljem Hispaania koondis – tiitlikaitsjate MM Brasiilias lõppes mäletatavasti juba kuue päevaga, kui kõigepealt kaotati 1:5 Hollandile ja siis 0:2 Tšiilile. Kolm finaalturniiri järjest võtmerollis olnud ja meeskonna tiitlivõiduni juhtinud Iker Casillasele ja Xavi Hernandezele olid tol hetkel juba paremad alternatiivid olemas, aga peatreener Vicente del Bosque ei tihanud vahetusi teha.

Muuseas, samad probleemid tabasid ametiaja lõpus ka Eesti jalgpallikoondise eelmisi peatreenereid Tarmo Rüütlit ja Magnus Pehrssoni.

21.06.2018 25.06.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto