Sisukord
Tervis
Tänane leht

Loe ja imesta: mis saab sinu loovutatud verest edasi?

4 min lugemist
  • Saadud doonorverest hakkavad tootmisoperaatorid valmistama verekomponente
  • Igal verekomponendil on oma protseduurid ja säilivusaeg
  • Veri aitab abivajajaid, aga sellest valmivad ka ravimid
  • Eraldi saab loovutada näiteks ainult vereplasmat või -liistakuid
Kihistunud verekomponendid: ülal plasma, keskel valgelibled ja vereliistakud, all punalibled. FOTO: Joakim Klementi/Postimees

Kui inimene soovib verd loovutada, siis uuritakse tema tausta ja tehakse võimaluse korral vereloovutus. Siis jätkub täppistöö laborites ja tootmisruumides, kus ühe inimese verest valmistatakse komponendid paljudele abivajajatele.

Tellijale Tellijale

Verekeskuse vanemarst Gulara Khanirzajeva selgitas, et vere ohutuse tagamiseks uuritakse doonoriverd verekeskuse laboris B-hepatiidi, C-hepatiidi, süüfilise ja HIV tekitajate suhtes. «Haiglasse läheb ainult see veredoos, millel nakkusmarkereid pole tuvastatud. Kui juhtub, et inimene loovutas verd ja tema vereproovist avastati nakkusmarker, siis võetakse doonoriga ühendust ja suunatakse ta infektsionisti konsultatsioonile,» rääkis ta. Seda juhtub harva ning enamikule tuleb üllatusena, et nad on enese teadmata olnud nakkusekandjad. Veredoos, milles leitakse nakkustekitaja, hävitatakse.

25.06.2018 27.06.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto