Sisukord
Majandus
Postimees

Kasvu väike pidurdumine

3 min lugemist
  • Investeeringuteta ei saa kasvu tulla.
  • Maksuvabastusi on tagasihoidliklult kasutatud.
Majandusprognoos WWW FOTO: P M FOTO: P M

Eesti majanduskasv on pärast möödunud aasta säravat tippu näidanud tänavu nõrgenemise märke. See tähendab, et me liigume väga headest aegadest pigem headesse aegadesse, selgub Eesti Panga värskest majandusprognoosist.

Majanduskasvu aeglustumine on Eesti Panga hinnangul loomulik, sest vabu tootmisressursse, mille arvelt kasvada, on jäänud vähemaks ja investeeringustatistika näitab, et uut tootmisvõimsust tekib juurde tagasihoidlikult.

Investeeringute vähesust on seni aidanud korvata tööhõive suurenemine, mis on saanud võimalikuks tänu viimaste aastate sisserändele, tööealise elanikkonna ajutisele suurenemisele ja aktiivsemale töötamisele. Samas nende tegurite soodne mõju väheneb, leiab keskpank.

Seetõttu prognoosib pank, et Eesti 2017. aasta 4,9-protsendiline, paljude ootusi ületanud majanduskasv asendub tänavu veidi rahulikuma 3,5-protsendilise kasvuga. Järgmisel aastal ennustab asutus 3,6-protsendilist ja 2020. aastal 2,5-protsendilist majanduskasvu.

Suuri investeeringuid ei tehta

Sisemajanduse kogutoodangu kasvu nõrgenemise järgmise põhjusena tõi keskpank välja ettevõtete vähese investeerimise. Nii on näiteks ettevõtete investeeringukulutuste suhe lisandväärtusesse kolmel viimasel aastal jäänud kriisi­aegsele tasemele, mis jääb Euroopa Liidu riikide keskmisele alla. Ka välisinvesteeringutele on Eesti jäänud pigem väheatraktiivseks.

Pank näeb varasemast suuremat ohtu ka selles, et majanduskasv aeglustub ootamatute, eeskätt poliitiliste sündmuste tõttu. Näiteks võib see alguse saada kaubandustingimuste halvenemisest ja tagasilöökidest välisturgudel, kus väljavaade on muutunud ebakindlamaks.

USA presidendi Donald Trumpi ja Hiina kaubandustõkete ähvardused on osaliselt juba teoks saanud ja see on suurendanud tõenäosust, et jõujoonte paikapanek jätkub ning võib maailmamajanduse kulgu oluliselt muuta.

Eesti majanduskasvu rahunemise tingimustes aeglustub ka hinnatõus. Tarbijahindade kasv läbis kõrgtaseme 2017. aasta lõpus, kui see oli 4 protsendi lähedal. 2018. aasta alguses aeglustuma hakanud hinnakasv jõuab 2020. aastaks umbes 2 protsendini, mis on ligilähedane ülejäänud euroala hinnakasvule, ehkki sellest pisut kiirem. Kiirema hinnakasvu peamiseks põhjuseks on siinne kiirem kulude, ennekõike tööjõukulude kasv.

Veel möödunud aastal lootsid paljud Eesti firmad, et Jüri Ratase valitsuse maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni vähendab töötajate ootust kõrgemale palgale, sest nad maksavad vähem tulumaksu ja saavad tänu sellele senisest rohkem raha kätte.

Eesti Pank märgib, et maksureform pole ettevõtjaid eriti aidanud, sest surve töötajate palkade kasvule on jätkuvalt väga suur. See tähendab, et tööandjatel tuli palgakulusid suurendada peaaegu sama kiiresti kui varem, ehkki suurel osal töötajatest suurenes netopalk tänu maksumuudatusele niigi.

Maksuvabastus jäi kasutamata

Ühe järeldusena leidis pank, et inimesed on 500-eurost tulumaksuvabastust kasutanud pigem tagasihoidlikult ja paljud võivad positiivse üllatusena järgmise aasta kevadel tuludeklaratsiooni käigus maksuametilt raha tagasi saada.

Ka Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik möönis pressikonverentsil, et inimesed on tänavu olnud pigem konservatiivsed ning pole maksuvabastust täiel rinnal kasutanud. Seetõttu prognoosis ta, et eratarbimise kasv nihkub järgmisse aastasse.

Samuti vaatas Eesti Pank palkade kasvu alates 2013. aastast ja leidis, et väikesepalgaliste töötasu on tunduvalt kiiremas tempos suurenenud. Näiteks kuni 500 eurot teeniva inimese palk kasvas möödunud aastal peaaegu 10 protsenti, kuni 1000 eurot teenival inimesel aga peaaegu 8 protsenti.

Seevastu suuremapalgalise, näiteks üle 2000 euro teeniva inimese palk kasvas napilt üle 6 protsendi. Kaasiku sõnul tähendab see, et need ettevõtted, kus töötab palju väikesepalgalist tööjõudu, on edaspidi suurema surve all. «See on ka välja paistnud, et nende firmade kasum on veidi vähenenud. Konkurentsivõime seisukohalt on see oht neile ettevõtetele,» ütles ökonomist.

Seda, et maksusüsteemi muudatus pole ettevõtete palgasurvet leevendanud, kinnitasid mai lõpus ka mitu suurt tööandjat.

Näiteks Coop Eesti Keskühistu juht Jaanus Vihand, kelle alluvuses töötab tuhandeid teenindajaid, ütles, et ei tunne mitte kuidagi, et uus süsteem oleks töötajate palgasoovi vähendanud. Seda, et töötajad ütleksid palgaläbirääkimistel, et ärgu tööandja nende palku tõstku, sest maksuvaba tulu reform jätab neile rohkem raha kätte, pidas Vihand väga naiivseks suhtumiseks.

Samuti nentis Nordic Hotel Forumi tegevdirektor Feliks Mägus, et kuna töötajaid on turul vähe, rallivad palgad edasi. Kunda Nordic Tsement ASi tegevdirektori Meelis Einsteini sõnul nemad tõepoolest ootasid palgakasvu rahunemist, aga seda ei juhtunud ja see läheb raginaga edasi.

Eesti Pank prognoosib siiski alates järgmisest aastast palgakasvu pidurdumist.

Seotud lood
26.06.2018 28.06.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto