Sisukord
Kommentaar
Tänane leht
24.10.2020
Eesti Koalitsioon ei tea veel, kuidas küsida rahva arvamust abielumõiste kohta (48) Valitsuskriis asendus sodomiidiskandaaliga (10) Eesti lühiuudised Raamidega rõduklaasid jäävad ajalukku (2) Loomaaed tähistab kõrgmägede valitseja auks lumeleopardipäeva Majandus Pangajuht: inimeste pensioniraha tulevad noolima ka šaakalid (4) Raha väljavõtjad saavad korraliku maksukirve (23) Kas pankadel läheb klientidest paremini? Välismaa Välismaa lühiuudised Vaigistusnupp hoidis debatil päitsed peas USA juhtimisel loodi abordiõigust vastustav liit Soome-ugri kultuuriruum – laiali pihustunud, kuid elutahteline Arvamus Hans teeb ära nelja inimese töö Juhtkiri: õpetame robotitele eesti keelt Ülle Harju: trikimeistritele tuleb anda vastulöök (2) Mihkel Mutt: nii nad langetasid meie maine (7) Jaak Madison: rohepöörde kallis hind (19) De Facto peaminister (10) Maskiga ideoloog (4) Kolmiku nähtamatu mees (1) Riigikohus üllatas enam-vähem kõiki (4) Kultuur Video ⟩ Kunst sinu ümber. Armastatud maalikunstnik Tiit Pääsuke: «Ma tahaks ilu vastu võidelda!» (3) Sport Eesti rallitalent tahab jõuda kolme aastaga WRC-autosse (1) Dopingukultuur juurdub vaikselt meie jõusaalides Jaanus Kriiski kolumn. Võidu mõiste devalveerimine Spordi lühiuudised Merendus Valitsus liidab vee- ja maanteede ameti vastuseisust hoolimata Merenduse lühiuudised AK Ega inimene massina vastu saa: arvutid õpivad usinalt eesti keelt Hans teeb ära nelja inimese töö Eerik-Niiles Kross: Kremli jutupunktid Eesti ministri huulil (15) Uffe Ellemann-Jensen: mis ootab ees väikseid riike EKI keelekool: tahaksin pihlapuu rüppe Sõda on kolinud metsast linna Valter Lang: jutt meist, kes me «euroopa inimeste» hulka ei mahtunud Video ⟩ Kunst sinu ümber. Armastatud maalikunstnik Tiit Pääsuke: «Ma tahaks ilu vastu võidelda!» (3) Vikerkaar loeb. Seitsmekäiguline lõunasöök luulude kastmes Viimane ENSV kommunist lahkub umbes aastal 2040 Väike kell, mis mängis suurt rolli Aja auk. Bänd, kelle saatel astus inimene Kuule Juurikas. Kirjanduslikud kalduvused Juurika veerg. Hea Mart! Moetippude tulevärk Nädala plaat. Kolmerahvuseline klaveritrio ilma klaverita Sisikonda väänav delikaatne jutustus Arter Tuul Sepp: Me ei oska karta asju, mis meid päriselt tapavad (5) Vennad, kes kaklesid, ehitavad nüüd ükssarvikuid Rahu ja ei mingit kodusõda (1) Jüri Pihel: «Kuuldused televisiooni surmast on siiski tugevasti liialdatud. Vähemalt esialgu.» Kohtukullid kriiskavad Stockholmi Eesti Maja korstnatel Kuhu tõttad, vihmauss? Kassisaba kapritšo: Anni Arro ja tema pere kodu Bocuse d`Ori finaali jõudnud tippkokk Artur Kazaritski: kodutoit on luksus Minimõõdus tänavatoit: pontsakad pannkoogid. Justnagu Hollandis Opel näitas uut väikest elektriautot. Sõiduproovis korraga kaks väledat kaksikut: Opel Corsa-e ja Peugeot e-208 Miks mu arvuti on nii aeglane? Moetippude tulevärk Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: teist Jaltat ei tule

2 min lugemist
Jalta konverents 1945. Vasakult paremale: Briti peaminister Winston Churchill, USA president Franklin Delanoe Roosevelt ja Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin FOTO: SCANPIX

Kui Donald Trump valiti friikide hõisete, vasakpoolsete ulgumise ja neurootikute hüsteeria saatel Ameerika presidendiks, siis piitsutas Vene propaganda tagant ootusi, et nüüd hakkavad kaks lahedat kutti koos universumit juhtima ning loomulikult domineeriks kogenum ja alfam-beetam-gammam, Venemaa president Vladimir Putin. Selline ootus meenutab nõukogudeaegset legendaarset raamatupealkirja «Kuidas juhtida maailma, ilma sanitaride tähelepanu äratamata». Vaevalt et pärast 2016. aasta sügist sellist perspektiivi ka Kreml tõsiselt võttis ning peale selle osutus ka Trump lühikese aja jooksul Obamaks. Aga nii halvasti kui Obama ajal, pole lihtne venemaalane teatavasti ühegi teise presidendi ajal elanud. Nali-naljaks. Kui iroonia kõrvale jätta, siis jäädakse tulevikus Kremlis Obama järele igatsema, sest tema ajal anti Venemaale samahästi kui carte blanche.

Nüüd seoses kahe presidendi kohtumisega Helsingis kostab igast triikrauast nõrganärviliste juttu teisest Jaltast, Ukraina meedia halab, et annekteeritud Krimm kingitakse lõplikult Venemaale.

Tegelikult on kahe presidendi kohtumisest praegu vähe teada, kuni selleni välja, et see ei pruugi isegi toimuda. Ehkki kui Trump tuli võimule, siis kuulutas ta, et Ühendriikidel on kaks vaenlast – Põhja-Korea ja Iraan – ning kaks vastast – Venemaa ja Hiina. Kui kolmel suunal on liikumist juba olnud, siis on loogiline, et järgmisena on midagi oodata Venemaa suunal. Ka Merkeli ja Macroni külaskäigud Venemaale viitavad sellele, et Trumpi-Putini kohtumise suurem kontekst on lääneriikide seas valitsev ootus, et Venemaaga õnnestub milleski kokku leppida.

Kui vaadata konkreetselt Putini-Trumpi kohtumist, siis on täiesti selgusetu, milles need kaks võiksid Helsingis kokku leppida. Selleks pole praegu mingisugust pinnast ega ka nähtavaid ettevalmistusi kokkulepeteks. Kim ja Trump suutsid peale fotosessiooni kokku leppida vähemalt Korea sõjas kadunuks jäänud Ameerika sõdurite säilmete tagastamises, Putini-Trumpi kohtumiselt pole isegi midagi sellist oodata. Kui Helsingi kohtumine peaks aset leidma, siis maksimaalselt saab see olla PR-aktsioon ja fotosessioon, paremal juhul loob see pinnast väikesele sulale Vene-lääne suhetes.

Kui Helsingi tippkohtumine peaks aset leidma, siis maksimaalselt on see PR-aktsioon ja ühine fotosessioon.

Müstika, kelle ajju kargas luul teisest Jaltast. Lääs on ka varem diktaatoritega asju ajanud ning kokkuleppeid sõlminud, näiteks Liibüa Gaddafiga, ometi pole meil sellistel puhkudel alust rääkida teisest Jaltast.

Mis puudutab Krimmi, siis de jure lääs selle kuulumist Venemaale kunagi ei tunnusta, nii nagu oli see külma sõja ajal Baltikumiga. De facto on tunnustus võimalik, kuid mitte praegu.

Seotud lood
23.10.2020 25.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto