N, 2.02.2023

Läti kanafarm napsab Eesti turust tüki

Maria Joost
, reporter
Läti kanafarm napsab Eesti turust tüki
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ķekava juhatuse esimehes Andrius Pranckevičiuse sõnul nõuab kanade antibiootikumideta kasvatamine rohkem investeeringuid, spetsiaalseid vahendeid ja hulga rangemaid hügieenimeetmeid.
Ķekava juhatuse esimehes Andrius Pranckevičiuse sõnul nõuab kanade antibiootikumideta kasvatamine rohkem investeeringuid, spetsiaalseid vahendeid ja hulga rangemaid hügieenimeetmeid. Foto: Andres Raudjalg
  • Ķekava soovib paari aastaga hõivata kuni 15 protsenti Eesti linnuliha turust.
  • Balti riikide inimesed eelistavad alati kohalikku linnuliha.

Läti linnulihatööstuse Ķekava tooted on alates mai kuust saadaval erinevates Eesti jaekettides. Erinevalt seni müügis olnud kanalihast on Läti päritolu kanad kasvatatud antibiootikumideta.

Ķekava juhatuse esimehe Andrius Pranckevičiuse sõnul on nende esimene kuu Eesti turul möödunud üsna tagasihoidlikult. «Esimeseks kuuks oli meil seatud kindel eesmärk, mida me küll ei täitnud, aga saame aru, et see võtabki aega, sest Eesti turul on juba väga head brändid ees, kes on siin pikalt tegutsenud – Tallegg ja Rannamõisa,» sõnas Pranckevičius.

Tema sõnul jõudsid nad aga teisel kuul müüki kaks korda kasvatada. «Kaks esimest kuud ei ole olnud halvad, aga mitte ka nii head, kui me oleks soovinud.»

Tunamullu sisenes ettevõte Leedu turule, millest praeguseks hindavad nad oma turuosa kolmele protsendile.

Pranckevičiuse sõnul on neil raske kohalikega võistelda, sest Balti riikide inimesed eelistavad alati kohalikku linnuliha. Küll aga plaanivad nad Eesti turust 10–15 protsenti enda alla võtta. «Kohalikul tootjal on suurim osa. Tallegg on hea firma ja nende kliendid on neile väga truud,» sõnas ta. Samamoodi on Leedus, kus kohalikud eelistavad kodumaist.

«Meile oleks väga hea 10–15 protsenti (turust – M. J.), aga me mõistame, et see on kahe-kolme aasta projekt ega tule kindlasti kohe.»

Tunamullu sisenes ettevõte ka Leedu turule, millest praeguseks hindavad nad oma turuosa kolmele protsendile. «Suurim osa kuulub KG Grupile, aga loodame seal siiski turuosa kasvatada 20 protsendile,» rääkis Pranckevičius. «Leedu turg on väike, aga suurem kui Läti ja Eesti oma, seega 20 protsenti on meie jaoks arvestatav.»

Võrreldes Eestis müüdava kanalihaga, maksab lätlaste kana rohkem. «Me oleme veidi kallimad, sest antibiootikumideta kasvatamine nõuab rohkem investeeringuid, spetsiaalseid vahendeid ja hulga rangemaid hügieenimeetmeid,» selgitas Pranckevičius hinnavahe erinevuse põhjuseid.

Läti lihatööstuse Ķekava kanaliha Maxima poes.
Läti lihatööstuse Ķekava kanaliha Maxima poes. Foto: Liis Treimann

Näiteks maksab Maximas Talleggi jahutatud broilerifilee 4,99 eurot, Rannamõisa oma 5,35 eurot ja Ķekava toode 5,99 eurot. Peamise sihtgrupina näeb ettevõtja emasid ja noori. «Enamasti ostavad naised perele süüa, vahel ka mehed, kuid tavapäraselt naised, seega on meie peamine sihtgrupp emad ja teisena noored – tüdrukud ja poisid, kes on tänapäeval oma toitumisest väga teadlikud,» kirjeldas Pranckevičius

Noorte teadlikkus oma tervisest on tema sõnul ajaga kasvanud. «Nad on aktiivsemad, tahavad teha asju ja tervislikult toituda.» Oma toote peamise eelisena nähaksegi seda, et kanad on kasvatatud üles antibiootikumideta.

Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professori Mati Roasto sõnul on antibiootikumide kasutamine Euroopa Liidus rangelt reguleeritud. Näiteks on antibiootikumide profülaktiline kastutamine kanabroilerite puhul keelatud.

«Ravinäidustusel on antibiootikumide kasutamine lubatud ning ravitud lindude lihaks realiseerimise keeluaegadest peetakse Eestis rangelt kinni,» selgitas ta. Eesti päritolu kanabroileriliha on kvaliteetne ja tavaliselt on tagatud ka kõrgtasemel toiduohutus. Toiduohutuse eest hoolitseb eelkõige ettevõte ise, kuid ka veterinaar- ja toiduameti toiduohutuse järelevalveametnikud ehk riigi toidukontroll.

«Meie uuringud patogeenide, nt kampülobakterite antibiootikumidele tundlikkuse osas on näidanud, et Eestis kasvatatud linnulihast isoleeritud bakteritel esineb vähem antibiootikumidele resistentsust ja tänu sellele eelistan tarbida eestimaist linnuliha,» ütles Roasto.

Talleggi kaubamärgi all tegutseva HKScan Estonia kvaliteedijuhi Priit Dreimanni sõnul on antibiootikumide jäägid toiduainetes välistatud. «Oleme teinud ka iseseisvalt kontrollteste akrediteeritud laboratooriumis nii enda kui ka konkurentide toodetele ning mingeid näiteid antibiootikumide kasutamisest Eestis müüdavas linnulihas leidnud pole,» sõnas Dreimann.

Dreimanni sõnul on antibiootikumidest loobumise asemel olulisem luua loomadele ja lindudele võimalikult head elutingimused, et vähendada nende ravimise vajadust.

«Üks olulisemaid Talleggi linnukasvatuse nurgakive on meie lindude heaolu ja tervis ning see eeldab ka vajaliku ravi andmist linnu haigestumise korral,» sõnas ta. Tema sõnul on ettevõte minimeerinud antibiootikumidega lindude ravimist ja eelistab looduslikke alternatiive.

«Samuti oleme investeerinud aastate jooksul lindude elutingimustesse, heaolusse ning bioohutusmeetmetesse, tänu sellele haigestuvad Talleggi farmides üksikud linnud väga harva. Kuid sellegipoolest oleme seisukohal, et kui teised ravimeetodid on ennast ammendanud, siis veterinaararsti ettekirjutusel tuleb lindusid ravida kõiki toiduohutuslikke nõudeid silmas pidades.»

Antibiootikumidest loobumist Tallegg niipea ei plaani. «Et tagada lindude heaolu ja tervis, peavad haigestunud linnud saama ravi ning kui on vajadus neid ravida antibiootikumidega, siis saab seda teha ainult veterinaararsti ettekirjutusel vastavalt laboriuuringutele,» kinnitas Dreimann.

«Kui on olnud vajadus lindusid ravida, siis kehtib range tapakeelu aeg, mille jooksul väljuvad antibiootikumijäägid lindude kehast.»

Märksõnad
Tagasi üles