Sisukord
Inimene
Postimees

Inimkonna Eeden võib olla pettekujutelm

3 min lugemist
  • Inimkonnal ei pruugigi olla üht algkodu.
  • Nüüdisinimene tekkis muutuvas kliimas populatsioonide killustudes ja ühinedes.
  • Uus hüpotees üritab ühendada seni omavahel konkureerinud teooriaid.
Nüüdisinimese areng FOTO: P M

Arusaam, nagu oleks inimene kui liik välja kujunenud ühes kindlas Aafrika paigas ja levinud sealt kõikjale üle maailma, on liiga lihtsakoeline ja aegunud, teatas rahvusvaheline uurimisgrupp.

Tellijale Tellijale

Inimese päritolu on meile kõigile ju koolistki selge: kusagil Ida-Aafrikas nii 200 000 – 300 000 aastat tagasi ning seejärel levis liik aegamööda alguses kõikjale Aafrikasse ja sealt kõikjale üle maailma. Inimene võis «tekkida» kusagil tänapäeva Etioopia aladel, kust on pärit ka üks varasemaid teadaolevaid inimlase fossiile, kohati ekslikult koguni inimkonna esiemaks tituleeritud Australopithecus Lucy.

Praeguseks on kogunenud aga hulgaliselt luuleide, mis seavad Etioopia algkodu hüpoteesi kahtluse alla. Näiteks leiti Lõuna-Aafrika Vabariigist Florisbadist 1932. aastal 259 000 aasta vanune inimesele lähedase Homo heidelbergensis’e kolju, hiljem on varaste inimeste jäänuseid leitud veel Etioopiast Omo Kibishist ja Hertost (vastavalt 195 000 ja 160 000 aastat vanad). Seni teadaolevatest vanim nüüdisinimese kolju pärineb aga hoopis Aafrika teisest otsast, Marokost. Jebel Irhoudi leiukohast pärit pealuu on teadlased dateerinud koguni 315 000 aasta vanuseks.

14.07.2018 17.07.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto