Laupäeval Viljandimaal peetud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) suurkogul muudeti erakonna põhikirja. Sisetülide lahenemisest polnud aga juttugi, kuna osa kampsunite tiiva ettepanekuid jäi vastu võtmata.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tellijale
Suurkogu ei lahendanud erimeelsusi
Just sel põhjusel jäid põhikirja vastuvõtmisel erapooletuks endiste isamaaliitlaste ehk kampsunite esindajad Andres Herkel ja Tõnis Lukas. Kõige olulisemaks põhikirjast välja jäänud muudatuseks pidasid nii Lukas kui ka Herkel seda, et iga piirkonna liikmed saaksid oma esimehe otse valida. Praegu valib esimehe piirkonna juhatus.
Lukase sõnul oleks see muudatus oluline demokraatia ja iga piirkonna tähtsuse suurendamiseks erakonnas. Kuna piirkondade üldkogude valimine seisab veel ees, tulnuks Herkeli arvates just praegu muudatus teha.
Puudu on heatahtlikkusest
«Nendest ettepanekutest, mis said välja käidud rohkem kui aasta, peaaegu poolteist aastat tagasi, jäi sõelale selles voorus tegelikult kusagil pool, kui sedagi,» ütles Herkel. «Kindlasti vajaks erakonna põhikiri sellist põhjalikumat remonti.»
Samas tunnistas ta, et erakonna sisedemokraatia ei toimi ja muudatused põhikirjas seda ei päästa. Puudu on tema arvates heatahtlikkusest ja püüdest teise poole argumente mõista.
Juhan Parts jäi Herkeliga eri arvamusele ja pidas läbirääkimisi põhikirja muudatuste üle edukaks. Siiski tõdes ta, et lahkarvamusi oli.
Erakonnaliikmete viimase aja väljaütlemisi meedias pidas Parts pigem laimuks kui konstruktiivseks kriitikaks. «Minu arvates on need süüdistused erakonna ebademokraatlikkusest täielik jama ja [ütlen] seda täie vastutustundega,» lisas ta.
Ka Lukase välja käidud uue erakonna ideed nimetas Parts kummaliseks mõistukõneks, millel puudub perspektiiv.
«Kui ta on mees, siis ütleb, et see ideestik, mis on täna IRLil, ei kõlba talle. Ta teeb uue erakonna. Tõuseb tribüünile ja ütleb, et nüüd on tulnud aeg,» rääkis Parts. «Uus erakond on eelkõige idee. See uus idee on täiesti pointless (mõttetu – toim).»
Kuigi vastasseis erakonnas aina süveneb ja Lukasele olulisi punkte põhikirja ei võetud, ei mõtle ta siiski erakonnast lahkumise peale. «Niikaua kui ma saan oma ühiskondlikku aktiivsust erakonna kaudu teostada, olen mina valmis erakonnas jätkama,» ütles ta.
Teised võtku õppust
Enam ei paista erakonnaliikmed omavahelist võimuvõitlust maha salgavat. Üksmeele puudumise pärast avaldab nördimust näiteks Toomas Tõniste, öeldes, et üksteise lapsik solvamine tuleks lõpetada.
«On arusaadav, et on isiklikud solvumised. Kes hakkab lammutama, kes hakkab lõhkuma ja kätte maksma,» arutles Tõniste. «Erakond on nii tugev, kui hästi me sellest välja tuleme. Kui reitingud kukuvad, mis siis teha, las kukuvad. Elu on selline.»
Tõniste ei usu, et põhikirjas tehtud muudatused endas olulist muutust kannavad. Need, kes tahavad, saavad tunda, et erakond on demokraatlikum. Ta avaldas ka lootust, et teised erakonnad IRLi sisekriisist õppust võtavad.
Kui nii mõnedki erakonna juhtfiguurid on avaldanud meelehärmi erimeelsuste pärast, siis nii IRLi Hiiumaa piirkonna esimees Rinno Lige kui ka Viljandimaa esimees Alar Karu olid ühel meelel, et võiks ka hullemini minna. Just erimeelsuste olemasolu olevat selge märk erakonnasisesest demokraatiast.