Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
28.10.2020
Koroonaviirus Eestis: kõnnime praegu mõõgateral (1) Eesti Tallinna sotsid toetavad Roheliste petitsiooni, Saar ei pane allkirja (3) Riik ravib looma- ja marjaäri haavu Eesti passide kujundus muutub Eesti lühiuudised EKRE saadab ERRi nõukogusse Anti Poolametsa E-riik astub järgmise sammu laia maailma (1) 108-aastane Illa Toompuu tahab elada veel 80 aastat Majandus Eestis jõudis kriis töötajateni kiiremini kui mujal Euroopas Majanduse lühiuudised Alibaba tütarettevõte teeb ajaloo suurima IPO Suurtööstused saavad rohetasudele maksulae Tehnika lühiuudised Välismaa Kohalik vaade ⟩ Valitsuse kehtestatud uued piirangud läitsid rahvas vihaleegi Valgevene opositsioon üritab streigiga Lukašenkat murda (1) Postimees USAs ⟩ Kuus päeva valimisteni: California kohal on sinine taevas (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri ⟩ Vaba maailma valimised Tiit Loim: kõurikute kõigutamatu ülemvõim Toomas Vitsut: piiridest väljuv riik Peatoimetaja Mart Raudsaar: ühel päeval saame meiegi Pulitzeri* (1) Tiia Lister: nõiaring õpetaja elukutse ümber Erkki Bahovski: sõna ja tegu TERVISHOID ⟩ Janika Kõrv: Eesti insuldiravi kasvas Euroopa meistriks TERVISHOID ⟩ Ken Kalling: lastehalvatuse epideemiast sündis uus ravisuund TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: kutsumata külaline külvab õnnetust Kultuur Kuidas seletada pilte surnud punktile Kultuur lühidalt Salapilk võõrasse külmkappi «Rebecca» on kummituslugu ilma kummituseta Sport Belgia MM-ralli võib kujuneda rehviloteriiks, millega pani Aava 11 aastat tagasi täppi (1) Spordi lühiuudised Kaia Kanepi jätkab pingelist punktijahti Hyundai rallitiim oli sunnitud koroona tõttu tehase sulgema Toijala loodab kokku saada parimat koosseisu, kuid arvestab võimalike tagasilöökidega Teadus Kas pandeemia näitab teed kliimasõbralikule maailmale? Tartu Raha on makstud, aga internetti pole Toomas Kiho: südalinna kultuurikeskus kui Tartu päästeplaan Oliver Mõttus: abielureferendum viib valele teele Maakonna liinivõrku ootab ees raputus Tartu lühiuudised Kasekese restorani lammutus seisab ehitusloa taga Judokad võitlesid välja neli kulda Korvpallurid ihkavad võitu Mõned oskavad anekdoote rääkida ja teised mitte, Peeter Tulviste oskas Peeter Tulviste ja kirjastus Ilmamaa Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kes kardab Putinit ja Trumpi?

2 min lugemist
Trump, Putin ja Niinistö. FOTO: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Donald Trump on öelnud, et ta ei vaja fotosessioone ega pabereid, mis midagi ei tähenda, vaid korralikke diile. Vladimir Putini ja Trumpi kohtumine Helsingi presidendilossis oli selle muidu uudistevaese suve üks suuremaid meediasündmusi. Samas oli enne kohtumist raske ette kujutada, et see kujuneb millekski muuks kui fotosessiooniks ning PR-ürituseks.

Trumpi põhilubadus oli Ameerika taas suureks teha ja selles asjas ei kujuta Venemaa endast jõudu, mis suudaks Ühendriikidele väljakutset esitada. Pigem vastupidi, Ameerika poolt vaadates on Venemaa nõrk vastane, kelle jõud strateegilises perspektiivis kahaneb.

Põhiohtu näevad ameeriklased oma huvidele Iraanis ja Hiinas. Pole kahtlust, et üks Venemaa juhtkonna põhihuvisid on kahel viimasel kümnendil olnud see, et endist Nõukogude Liitu tunnistataks nende huvisfäärina, kus neil oleksid administraatori õigused.

Häda on selles, et Trumpil ja Putinil on sama hästi kui võimatu aidata kaasa teineteise strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Putin ei saa aidata Trumpi kaubandussõjas Hiinaga ega sundida Teherani Süüriast vägesid välja viima ja Lähis-Ida kõrilõikajate toetamist lõpetama.

Võimatu on prognoosida, mis toimub Trumpi peas ja millistele järeleandmistele ta oleks valmis minema. Selge, et Ida-ja Kesk-Euroopa asjad ei huvita teda rohkem, kui tema eelkäijat enne 2014. aastat.

Kuid ta tegevusväli on piiratud. Sanktsioonid, millest vabanemisest või mille lõdvendamisest oleksid venelased huvitatud, on Kongressi ja Senati kontrolli all. Kui näiteks Kim Jong-unile lubas Trump loobuda sõjaväeõppustest Lõuna-Koreas ning arvata võib, et see, kui ameeriklased loobuksid õppustest Ida-ja Kesk-Euroopas, meeldiks ka Putinile, ent see tähendaks Trumpile konflikti Kongressiga. Pärast sekkumist Ameerika presidendivalimistesse pole Kongressis ega Senatis Venemaal sõpru palju järele jäänud.

Helsingis polnud põhiintriig see, milliseid kokkuleppeid seal sõlmitakse, vaid kui palju hilineb Putin.

Kimiga Singapuris oli Trumpil vähemalt võimalik kokku leppida Ameerika sõdurite säilmete tagastamises. Kuid erinevalt Kimist Putinil Ameerika sõdurite säilmeid pole. Võib avada uuesti hiljaaegu suletud konsulaadid. Kuid see on pigem väheoluline samm.

Teoorias võinuks Putin ja Trump jagada Süüria mõjusfääre, kuid mis maksaks selline kokkulepe olukorras, kui Bashar al-Assad ei soovi viimase aja edu valguses rohkemat ega vähemat kui taastada Süüria kodusõja-eelne olukord ega lepiks pelgalt alaviitidega asustatud piirkondadega.

Niisiis polnud Helsingis põhiintriig see, milliseid kokkuleppeid seal sõlmitakse, vaid kui palju hilineb nädalaid ettevalmistatud tippkohtumisele paadunud hilinejana tuntud Putin. Putin hilines tunni, mis jääb ta tippmargile, mis sündis kohtumisel Angela Merkeliga alla tervelt kolm tundi ja 15 minutit.

Seotud lood
27.10.2020 28.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto