Keskerakond valis laupäeval kongressil oodatult selge enamusega esimeheks tagasi Edgar Savisaare ja vanal kursil jätkamise. Suur toetus väljakutse esitanud Jüri Ratasele aga näitas, et veel mõne kuu eest mannetuna tundunud siseopositsioonist on saanud tsentriparteis arvestatav jõud.
«Valime ühise tuleviku. Valime esimeheks Jüri Ratase!» kuulutasid kongressile saabujaile jagatavad lendlehed laupäeva hommikul. Nende levitajad seisid Nokia kontserdimaja treppide ees tänaval.
Hoopis teistsugune meeleolu valitses uksest sisenedes – seal jagasid oma lemmikute kampaaniamaterjali näiteks Priit Kutser, kes on oma sõnavõttudega partei kuvandile abiks olnud, Heimar Lenk, Marika Tuus-Laul ja teised. Siin käis Savisaare kampaania «Edgar – minu valik!». Pöördel leidis nimekirja inimestest, keda Savisaar usaldab.
Soovijad said rindu Edgariga kleepse. Kes paigutas selle kuuereväärile, kes särgile, kes lausa dekolteesse.
Kuigi lõpptulemuses polnud erilist kahtlust, oli pinge, kuidas esimehevalimised lähevad, siiski kõrgel. Mida on öelda Savisaarel, kes sai delegaatide ees tunnise kõne ja veel kaks ülesastumist? Mida ütleb Ratas, kes sai vaid kümneks minutiks sõna (ja võimaluse toetajatega videot näidata)? Mis meeleolud üldse valitsevad?
Savisaar: pole vaja muutuda
Savisaar oma kõnega midagi väga üllatavat välja ei pakkunud, võib-olla oli ootamatu vaid kuraas, millega juba teist valimisperioodi järjest riigis võimust ilma jäetud erakonna liider kaitses võetud kurssi.
Savisaar kahetses, et Keskerakonna eelmised valitsuses olekud pole andnud soovitud mõju. «Me pole seal mitte kunagi mänginud esimest viiulit, välja arvatud Eesti Vabariigi algaastatel. Olgem ausad: meie ministrid on Reformierakonna orkestris istunud pigem teise viiuli pultides.»
Ta märkis, et Eestis ei muutuks midagi paremaks, kui Keskerakond läheks praegu Reformierakonna valitsusse. «Ma ütlen teile üht. Et Keskerakond saaks Reformierakonnaga valitsuskoalitsiooni moodustada, selleks ei pea muutuma mitte Keskerakond – mida meile nüüd nii kõval häälel soovitatakse. Et Keskerakond saaks Reformierakonnaga valitsuskoalitsiooni moodustada, peab muutuma Reformierakond.»
See väide teenis saalist marulise aplausi. Reformierakonda nimetas Savisaar oma kõne jooksul lausa mitukümmend korda. Hiljem küsimustele vastates ta isegi tunnustas oravaid: «Reformierakond on ikkagi tõsiseltvõetav erakond, olgu ta siis meie pooldaja või vastane.» Teised parteid on Savisaare meelest vaid Reformierakonna poliitika elluviijad.
Väga lihtne on Keskerakonna esimehe vaade ka oma partei siseolukorrale. «Ei ole võimalik olla «natuke rase». Aga ei ole ka võimalik olla «natuke keskerakondlane». Kas oled keskerakondlane või ei ole. Ja punkt.»
Need, kes pole keskerakondlased – kes jäägitult ei tunnista partei programmi –, on mittekeskerakondlased. Ja nendel viimastel on vabadus astuda teistesse parteidesse, teatas Savisaar. Tema kõne lõppes lillede ja ovatsioonidega.
Jüri Ratase kõneaega tervitas samuti osaline aplaus, aga mitteteaduslik detsibellianalüüs kahe kõrvaga ütles, et saalis jagunesid pooldajad umbes kaks kolmandikku Savisaarele ja kolmandik Ratasele.
Ratas ütles, et ta pole imemees ja kui temast saaks parteijuht, ei tähenda see, et partei kohe valitsusse tõuseks. Kuid: «Kas ja kui kiiresti meie erakond suudab oma põhimõtteid ja eesmärke ellu viia, sõltub loomulikult ka sellest, kas ja kui hästi suudame leida partnereid, tagades valitsuses Keskerakonna võimalikult suure osakaalu,» nentis ta.
Ratas: meid on isoleeritud
«Mis iganes juhtub täna, aasta või kümne pärast, on Edgar Savisaare nimi raiutud Eesti poliitika õpikutesse samaväärselt Konstantin Pätsi või Jaan Poska nimega,» tunnustas Ratas konkurenti ja lisas, et selles kaalukategoorias ta võistlust ei paku. Kuid tema žanr on erakonna tulevik.
Ratas heitis ette tsentristide praegust seisu. «Oleme võimu kaotanud riigis läbi kahtede valimiste. Meie positsioon omavalitsustes pole kiita. Meie poliitiline tulevik on tume, kui me ei suuda leida poliitilisi partnereid. Pehmelt öeldes oleme isolatsioonis, reaalselt öeldes – meid on isoleeritud. Oleme suurtes võlgades.»
Oma kõnes oli Savisaar pärast torget intrigaanide pihta vahelduseks pehme, lausa leebus ise. «Kõik siin saalis on head inimesed ja meeldivad mulle juba 20 aastat. Minu jaoks te olete minu inimesed, Chalice’i tsiteerides. Ütlen veel kord, minu inimesed, ja ma ei unustanud mitte kedagi. Mitte kedagi,» kinnitas ta. «Kuid armastus saab olla ainult kahepoolne ja täna me saame teada, kas see tunne on ikka vastastikune,» rääkis Savisaar, ja saalitäis rahvast kuulas.
Tema esinemine lõppes kestvate ovatsioonide ja lillekimbu lehvitamisega – nagu oleks tulemus juba selge ja alati selge olnud. Kõlas laul «Eestlane olen ja eestlaseks jään».
Õhtul, kui öeldi maha ametlik tulemus, enam midagi sellist ei korratud. Savisaar ütles mõned tänusõnad ja märkis, et ta õppis Jüri Ratast tundma hoopis teisest küljest kui seni. Ratas ise oli esimene, kes Savisaart õnnitlema tormas.
Ajakirjanikega suhtles Savisaar tulemuse selgumise järel põgusalt. Üsna tasavägise häältearvu kohta ütles ta: «Ma ei mõelnud selle peale, kas tuleb rohkem või vähem hääli. Lõppude lõpuks on ju küsimus selles, kes valitakse ja kes mitte.»
