Läti valijad puhastasid parlamenti oligarhide käsilastest

Air Balticu stjuardessid hääletasid üleeile ühte Riia kaubanduskeskusesse püstitatud valimisjaoskonnas. Ühiskonnateadlased peavad tõenäoliseks, et Läti uue valitsuse moodustavad peaminister Valdis Dombrovskise Ühtsus, ekspresident Valdis Zatlersi Reformierakond ja rahvuslased. Foto: AFP/SCANPIX

Nagu tõestavad mitmel pool spontaanselt loomahääli tegevad briti poissmehed ja tarmukalt kulgevad saksa vanurid, pole turismihooaeg Riias lõppenud. Sellegipoolest edestas vanalinna Kungu tänavale jääv 3. keskkool rahvarohkuse poolest üleeile ilmselt enamikku lõunanaabrite pealinna meelelahutusasutusi, kirjutas Evelyn Kaldoja Riiast.

Kell seitse hommikul 1. valimisjaoskonna tarbeks uksed avanud kooli fuajees seisis ka kella 17.30 ajal umbes 30 inimest järjekorras. Passid näpus, sest lätlane ei saa paberpassita häält anda. Samamoodi nagu näiteks afgaanidel tehakse pärast hääletamist mitu korda valimise takistamiseks näpp tindiseks, lüüakse Lätis passi tempel. Niisiis saab iga lätlase passist kontrollida, kui agar valija ta on.

Lisaks leiab lätlase passist vihjeid tema vaadete kohta. Tempel lüüakse ka referendumi toetuseks allkirja andmise kohta – vilunud silm näeb kohe ära, kas kodanik on toetanud rahvuskonservatiivide kevadist algatust lõpetada venekeelne õpe Läti riigikoolides või hoopis vene parteide ideed teha vene keelest teine riigikeel.

Üsna pea saabus koolimaja juurde fotograaf, kes hakkas järjekorras seisjaid innukalt pildistama. Nagu selgus, oli ta saadetud uudisteagentuurist LETA fikseerima vihjet, et 1. jaoskonnas valib äärmiselt palju noori.
Vihje pidas paika. Lühikesed nahkjakid, punased kummikud, tagurpidi nokatsid ja kottis hiphopparipüksid – kummalisel moel jäi enamik jaoskonda tulevatest inimestest tõepoolest vanusesse kuni 30 aastat, mõni paistis üsna napilt hääletusealine.

Fotograafi väitel ei käi noored Lätis siiski tavapäraselt innukamalt valimas kui pensionärid, pigem oli küsimus jaoskonna asukohas.

Õhtul saadeti samasse jaoskonda uus piltnik. Nimelt oli see üks neist vähestest kohtadest, kus valimiskomisjon lasi juudiorganisatsioonide palvel hääletamise lõpetada tavapärase kella 20 asemel kell 22, arvestades sabati lõpuga. «Juute tuleb õhtul kindlasti, sest sünagoog on siinsamas, aga nad pole tavaliselt väga jutukad,» märkis fotograaf.

Eile hommikul Läti Instituudis esialgseid valimistulemusi tutvustanud ühiskonnateadlaste märkustest aga selgus, et võib-olla polnudki noori rohkelt ainult 1. jaoskonnas.

«Need, kes arvestasid pensionäride häältega, kukkusid tegelikult läbi,» ütles Läti Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Žaneta Ozoliņa. «[Roheliste ja Põllumeeste Liidu liidri Aivars] Lembergsi populism, et ta seisab pensionäride ja mitte nii väga kaitsekulutuste eest, ei töötanud.»

«Võitjateks on kahtlemata Koosmeele Keskus (KK),  kes sai parlamendis kohti juurde, Valdis Zatlers, kes presidendina parlamendi laiali saatis, ning loomulikult rahvuslased, kes on kohti juurde saanud,» iseloomustas majandusteadlane Mārtiņš Bondars.

Viimase hinnangul on kaotajaks senine Ühtsuse ja RPLi valitsus. «Kui eelmistel valimistel said nad 50 protsenti, siis praeguses olukorras on neil umbes 30 protsenti häältest. See tähendab, et praegune valitsus hindas olukorda pärast eelmisi valimisi väga valesti,» leidis ta. «Kaotajaks on ka need inimesed, kelle pärast Zatlers parlamendi laiali saatis ning kelle mõju parlamendis on nüüd haihtunud.»

Hoolimata sellest, et Ühtsus kaotas kohti ja Zatlersi parteil läks paremini, peetakse tõenäoliseks, et praegune valitsusjuht Valdis Dombrovskis jätkab selles ametis.

«Dombrovskis on väga tugeval positsioonil, sest Zatlersi Reformierakonnal pole tegelikult kandidaati,» märkis Läti Ülikooli politoloogiaprofessor Daunis Auers, kelle sõnul on Zatlersi erakonna esitatud Edmunds Sprūdžs vaid formaalne peaministrikandidaat.

«Nii ratsionaalse valiku kui ka parteidest kuuldu põhjal ütleksin, et valitsuse tuumikuks saavad ilmselgelt Zatlersi Reformierakond ja Ühtsus, kellel on parlamendis kokku umbes 40 mandaati. Ja neile lisandub rahvuslaste liit (Kõik Läti Heaks! – Isamaale ja Vabadusele / LNNK – toim),» prognoosis Auers.

«Miks rahvuslased? Valik on põhimõtteliselt rahvuslaste ja Koosmeele Keskuse vahel,» selgitas ta. «Zatlersi Reformierakonna ja Ühtsuse jaoks on kaks tähtsat teemat. Number üks on majanduse olukord – koostöö jätkamine Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Komisjoniga. Ning teine on õigus ja õiglus. Mõlemas küsimuses tulevad rahvuslased nende jaoks enne kui Koosmeele Keskus.»

«Majanduspoliitika puhul teame, et KK retoorika on Dombrovskise jaoks sügavalt masendav, sest see partei on majandusküsimustes populistlik ja üsna hoolimatu,» jätkas Auers. «Õigluse mõttes hääletas KK eelmises parlamendis järjepidevalt koos oligarhidega ja Ühtsuse vastu.»

Läti Instituudi direktori Karina Pētersone sõnul tuleb uue valitsuse ennustamisel arvestada teatud punaste joontega, mida Ühtsus ja Reformierakond juba enne valimisi koalitsioonikõneluste ette tõmbasid.

Näiteks Zatlers on välistanud Lembergsi pärast läbirääkimised RPLiga. Ühtsuse rahvuslikum osa ei soovi liitu KKga aga seni, kuni nood keelduvad tunnistamast Läti okupatsiooni. Samuti tahab osa Ühtsusest, et venelased loobuksid teatud populistlikest majanduspoliitilistest lubadustest. Ka välistavad üksteist läti rahvuslased ja vene partei.

Seoses sellega, et vähem kui aasta pärast eelmise parlamendi ametissemääramist pidid lätlased taas hääletuskastide juurde tulema, teevad inimesed Riias nalja, et valimistest on saamas uus rahvussport. Jäi ju nende kahe hääletuse vahele veel suvine referendum, millega seim laiali saadeti.

Taas on lätlastel hääletuskastide juurde asja suurima tõenäosusega juba tuleval või ületuleval kuul. Nimelt menetleb valimiskomisjon praegu venelaste taotlust korraldada referendum vene keele teiseks riigikeeleks kuulutamise üle. Vaatlejad usuvad, et valijate heakskiitu see idee ei saa, küll aga suurendab taas pinget lätlaste ja venelaste vahel.