Sisukord
Eesti
Postimees
02.04.2020
Ninad koos: ehitustöö iseloom ei võimalda hoida töömehi objektil üksteisest ohutus kauguses (15) Eesti Ärimees ajas annetamiseks välja kasti respiraatoreid (6) Foto ⟩ Eestisse teel olevad kaitse­vahendid pakiti lennukisse Mailis Reps: koolieksamite saatus on veel lahtine Teistmoodi leinaaeg ⟩ Kuidas kriisi ajal kadunukest matta? Kriisi lisaeelarve võib tuua kolme aktsiisi langetamise (7) Mööduja tegutsemine päästis veokijuhi hullemast Kevadekuulutajad olid kohal juba talvel Majandus Põllumehed jäävad hooajalise võõrtööjõuta (10) Aasia kiiret kriisist toibumist ei ennusta Toornaftaturul on tekkinud contango-efekt (2) Välismaa Stoltenberg: sellest ei tohi tulla julgeolekukriis (15) Eestlanna Jordaanias: ülikarmid piirangud tekitavad ärevust Maailm vastab kriisile tarvikute masstootmisega Arvamus Helir-Valdor Seeder: pommiaugust tulevikku vaadates (28) Andreas Kaju: kas pandeemia vastu aitab empaatia või ratsionaalsus? (18) Mart Raudsaar: igaühe panus loeb (6) Juhtkiri: piim on vastutus (2) Krismar Rosin: mentorid viivad kodust eesti keele üle ilma Kultuur Taaniel Raudsepp: kultuuri tugevus on valdkondlikus mitmekesisuses Barack Obama lemmiksari Tühjuse poeesia 1: Rein Raud Sport Koroonaviirusesse haigestunud vutilegend Paolo Maldini tunneb kergendust, et tema vanemad enam ei ela Reis Laulja Triin Lellep sattus Ameerika kõrbes salajase ufo-baasi piirile Maa Elu Atrias kraaditakse väravas kõiki tööletulijaid (1) Nädala mõte: nutikam võidab Kümned tuhanded Eesti tulbid rändavad kompostihunnikusse Türi lillelaada korraldajad tahtsid tänavu väga hea laada teha Inimesed kasutavad aega nutikalt: värvivad, tapeedivad ja vahetavad põrandaid Milliseid viiruseid kannavad meie nahkhiired? Pole uuritud (4) Põllutehnika varuosad ja rehvid võivad viirusest haavatud tarneahelatesse takerduda Ilmajutt: kummitav põuaoht Hommikusöögi vahelejätmine on suur viga (1) Kas rebasekarva tõmbunud elupuid saab veel päästa? Kaua sa seda rabarberikooki sööd ehk kuidas sündis Habaja veinimaja Tartu Talu e-pood töötab nagu jõuluajal Kallaste rahvas nõuab vene õppekeele asemele eesti keelt Piiritulp «Ainult Covid-19 patsientidele». Mis on selle taga? (3) Hooldustöötajate elektriautod hakkavad ära väsima Orientalist Märt Läänemets: bürokraatlik turumajanduslik ülikool ei ole koht, kus tahaksin töötada (10) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ainsal lendaval päästekopteril tõrgub vints

3 min lugemist
Kolmest Eesti päästekopterist on ainsana praegu teenistuskõlbulik PWB. FOTO: Mihkel Maripuu

Veel eile oli seis Eesti päästekopterite ja piirivalvelennukitega järgmine: üks kopter on märtsist Belgias hoolduses, teine ootab angaaris uut sabarootorit, kolmandal ei tööta vints ega infrapunakaamera ning ühel lennukil puudub juba mullu suvest mootor.

Tellijale

«Päästeoperatsioonil me vintsi ei kasuta, näiteks veest vintsimist ei tee, sest teatud juhtudel kiilub see kinni,» nentis politsei- ja piirivalveameti lennusalga ülem Allan Oksmann ainsa lennuvõimelise päästekopteri kohta.

Kolme päästekopteriga Agusta Westland AW 139 on probleeme juba pikemat aega. Esimene neist, Alfa, viidi märtsis Belgiasse hooldusesse ning juba mõnda

aega on lubatud see tagasi tuua. Viimane lubadus on oktoobri lõpuks.

Teisena soetatud kopter Bravo ootab lennuvälja angaaris sabarootorit.

«Seoses sama tüüpi kopteriga Brasiilias juhtunud õnnetusega piirati tootjafirma erakorralise juhisega kopteri ES-PWB (Bravo) lennuaega viiele tunnile, mis tänaseks on ära kasutatud,» nentis Oksmann.

Ta ütles, et kuna kopteril pole lubatud enne uute sabarootori labade paigaldamist rohkem lennata, kasutatakse praegust aega, et ära teha hooldus, mis on kohustuslik iga 300 lennutunni tagant. See kestab poolteist kuud. Lennusalk esitas uute sabarootorilabade saamiseks päringu tootjatehasele Itaalias, kuid sellele pole veel vastatud.

«Kuna koptereid, millele tuleb uued sabalabad väljastada, on üle maailma väga palju, võtab kõigile detailide väljastamine paratamatult aega ning praegu on raske ennustada, millal järjekord Eestini jõuab,» lisas Oksmann.

Nagu mainitud, on värskeim kopter Charlie küll lennuvalmis, kuid kuni tänaseni puudus tal inimeste otsimiseks vajalik infrapunakaamera ning vints ei tööta korralikult siiani. Esindajad valmistajatehasest tulevad asja üle vaatama alles oktoobri alguses.

«Praegu käitutakse juhtumipõhiselt. Kui midagi on kopteril katki, siis tellitakse varuosad, aga 90 protsenti ajast me ootame neid,» valgustas Oksmann probleemi tagamaad, lisades, et kui oleks olemas varuosaladu, siis saaks kiiremini.

«Üldiselt on lennusalga võimekus – lennuvahendite tehnilise suutlikkuse näitajad, meeskondade ettevalmistus ja päästevarustus – heal tasemel, peamine probleem on kopterite ja selle erivarustuse töökindlusega,» rääkis Oksmann. Ta rõhutas, et kui hoolduseid planeeritakse nii, et oleks pidevalt tagatud päästevõimekus, siis rikkeid ei saa planeerida.

Peale selle seisab juba eelmise aasta juunist üks piirivalvelennuk, kuna selle mootoril tuvastati defekt ja vaja oleks uut. Lennukeid kasutatakse piirialadel patrullimiseks, reostuse leidmiseks, kuid ka inimeste otsinguteks, kuna sel on samuti infrapunakaamera.

«Mootori hankeprotseduur on kestnud aasta algusest,» ütles Oksmann paratamatule bürokraatiale viidates.

Siiski rõhutas ta, et Eesti vastutusalas kopterit vajavate otsingu- ja päästeoperatsioonide puhul inimesed abita ei jää. Isegi mitte siis, kui Eestil õnnetuse juhtumise ajal ükski kopter õhku tõusta ei saa, sest meil on sõlmitud Soome, Rootsi ja Lätiga lepingud, mille järgi antakse meile lennu- ja mereõnnetuste puhul abi.

Oksmanni väitel pole viimasel paaril kuul temale teadaolevalt ühelegi väljakutsele reageerimata jäetud.

Olukord kopterite ja lennukitega

01.04.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto