«Käige kõik vittu! Raisk! Kool on perses, sotsiaalne elu on perses, kodu on perses, närvid on perses, õppimine on perses. Päris palju asju mahub sinna perse. Hiidperse. Oleks see vaid nii, et ma teaksin, et see lõpeb varsti, et varsti läheb paremaks: pärast seda aastat või pärast keskkooli või lihtsalt millalgi, aga kust ma võtan kindluse, et mul üldse on mõtet midagi loota. Loota, et leian endale sõbrad ja saan rahuliku kodu. Täpselt sama suur on võimalus, et asjad lähevad veel hullemaks. Mul ei ole midagi oodata. See on kõige hirmsam, kui ei ole midagi oodata.»