Sisukord
Eesti
Postimees
01.06.2020
Suur intervjuu ⟩ Kriis tõi esile selle, mis niigi olemas oli (29) Eesti Eesti lühiuudised Graafikud ⟩ Erakonnad elavad võlast võlga (4) Tänasest tohib jälle igasuguseid asju teha (8) Majandus Estraveli juht: jõudsime ajaloolisse äärmusesse Majanduse lühiuudised Majandusnäitajad viitavad, et enne paranemist läheb hullemaks Kütusefirmad tõstsid vaikselt bensiini hinda Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ Lätil oli pandeemias Eestist rohkem õnne (10) PÕHJALA VAADE ⟩ Kas Rootsi ja Taani muutusid ihneks? Välismaa lühiuudised USAs vahistati üle tuhande protestija (1) Arvamus Juhtkiri: oleme roherongile hilinemas (4) Herman Kelomees: debatiduellid ja -duetid VÄITLUS ⟩ Kas von der Leyeni plaan on Eesti suhtes õiglane? (34) Marge Tänava: klassiruum hirmutab noori (3) Loretta Kruusimäe: oma kodu või hooldekodu? (3) Sergei Metlev: muuseum õilistab Kultuur «Novell on varmas tabama ja jäädvustama ka ajavaimu pisimaid virvendusi» Eesti novellikunsti visiitkaart Sport Reportaaž ⟩ Rattaproff Norman Vahtra päästis Postimehe ajakirjaniku Spordi lühiuudised Suvine korvpallihooaeg algas efektselt Tartu Kudemisrändel latikas meelitab Emajõe kaldad kalastusturiste täis (1) Eili Arula: andke aega amortiseeruda Mari-Liis Pintson: üks õhupall koroonaaja tõelistele kangelastele Tartu lühiuudised Linnapea: kriisi mõju linnaeelarvele pole ränk, vaid mõõdukas Tammeka naiskond võttis meistriliigas vastu kaotuse Jaani kiriku terrakotade read täienesid paarikümne kujuga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti lapsed kogevad Euroopas kõige rohkem küberkiusamist

3 min lugemist
FOTO: Graafika Silver Alt

Eelmisel aastal tehtud üleeuroopalisest uuringust selgus, et vähemalt iga kümnes Eesti laps on kogenud küberkiusamist. Selle näitajaga oleme Euroopas vaieldamatul esikohal.

Tellijale Tellijale


Uuringu Eesti-poolse koordinaatori, Tartu Ülikooli meedia­uuringute professori Veronika Kalmuse sõnul on 14 protsenti 9–16-aastastest internetti kasutavatest lastest küberkiusatud. Ta lisas, et ka muu kiusamise alal on Eesti käes esikoht. Nii tunnistas 43 protsenti küsitletud lastest, et neid on kiusatud.

Kalmuse kinnitusel ei tulnud küberkiusu nukker edetabelikoht talle üllatusena, sest seda on näidanud ka varasemad uuringud, mida küll ei ole läbi viidud nii suures mahus. «Ilmselt ei ole siin tegemist netikeskse nähtusega, pigem üldise agressiivsuse tasemega,» selgitas professor. «Agressiivsus on endale leidnud väljundi netikeskkonnas.»

Küll aga tuli Kalmuse sõnul sellest uuringust välja, et tegelikkuses kogevad Eesti lapsed küberkiusamist tunduvalt rohkem, kui see nende vanemate kõrvu jõuab. Kiusatud laste vanematest vaid iga viies teadis sellest. «Paljud vanemad ei tea sellest, sest kui lapsed kellelegi üldse räägivad, siis ennekõike oma sõpradele,» selgitas ta.

Kõige sagedamini leiab küberkiusamine aset sotsiaalvõrgustikes ja MSNis ning peamiselt saadetakse ebameeldivaid ja vastiku sisuga sõnumeid, solvatakse ja ähvardatakse. «Mida vanemad on lapsed, seda enam kiusamist esineb. Poiste ja tüdrukute vahel suurt erinevust ei ole,» rääkis Kalmus.

Põhja prefektuuri vanemkomissari Kristel-Liis Kaunismaa hinnangul saab küberkiusamine alguse sellest, et laste arvates ollakse netis tegutsedes anonüümsed.

«Mina istun ja klõbistan, nime alla ei pane, keegi ei saa aru, mis ma teen,» tõi politseinik näite ja lisas, et nii mõnegi politseisse jõudnud juhtumi puhul on lapsed üllatusena teada saanud, et igast nende tegevusest jääb netti jälg maha.

Kriminaalpolitseiosakonna vanemkomissari Anu Baumi sõnul on Eestis üheks peamiseks küberkiusamise vormiks identiteedivargused ehk teise isikuna internetis esinemine, tema nimele libakontode tegemine ja sinna teist isikut solvava või temast ebaõige ettekujutusega sisu loomine.

Samuti kuuluvad enamlevinud küberkuritegude hulka teiste isikute kontode ülevõtmised, nende ebaseaduslik kasutamine ja seal oleva info muutmine.

«Muud küberkiusamise vormid, mis politseisse harva jõuavad ja millega politsei paraku ei saa ka seadusest tulenevalt midagi ette võtta, on näiteks halvustavate ja solvavate kommentaaride kirjutamine, aga ka häbistavate fotode või andmete avaldamine,» selgitas ta, lisades, et nendel juhtumitel võivad inimesed oma au ja väärikuse kaitseks kohtusse pöörduda.

Küberkurjamite tabamisest  rääkides sõnas Baum, et paljudel juhtudel võiks olla kiusaja isiku tuvastamine politsei jaoks kergem ja kiirem, et ei oleks alati vaja isiku tuvastamiseks alustada jälitusmenetlust IP-aadressi kindlaks tegemiseks.

«On teada fakt, et mida lühem on noorte jaoks teo tegemise ja teo tegija avastamise vaheline aeg, seda mõjusam on edasine töö teo toimepanijaga,» tõdes Baum, nentides siiski, et kahjuks ei saa seaduses teha erisust küberkiusamise kohta.

«Fakt on see, et kõike ei saa seadustega lõplikult ja täiuslikkuseni reguleerida. Ei ole olemas seadust, mis keelaks reaalses elus inimestele halvasti ütlemise – sama kehtib ka interneti kohta. Selline seadus poleks ilmselt ka vajalik,» tõdes Baum.
----------------------------------------------------------------

Mida teha küberkiusamise korral

30.05.2020 01.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto