Juhtkiri: suur samm lõhe ületamiseks

Õigekeelsussõnaraamat. FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Oleme viimasel ajal Eestis tunnistajaks olnud väljaütlemistele, mis viitavad soovile minna ühiskonnas edasi lõhega eesti- ja venekeelsete kogukonna vahel. Kuna see ei ole pikas plaanis jätkusuutlik, peaksime kaaluma samme, mis aitaksid seda vältida. Üks, mis tuleks ära teha, on miski, mida pole julgetud pikka aega ette võtta: ühendada erikeelsed koolid. See aitaks vene noortel paremini ühiskonnaga lõimuda.

Muutused vajavad aega. Eks minevikust või tuua ka näiteid, kuidas sellele ideele vastu on seistud. Julgustav on aga 2017. aasta integratsioonimonitooring. See näitab, et venekeelse elanikkonna suhtumine üleminekusse eestikeelsele õppele on märgatavalt paranenud.

Ilmselt näevad vanemad ise ka, et keerulisest sisseelamisest hoolimata on nende lastel mitmekeelelises keskkonnas motivatsioon õppida olemas. Seda näitab ka väiksem väljalangemus koolist ja paranenud eesti keele oskus.

Muidugi ei tähenda ühtne Eesti kool seda, et õppetöö toimuks ainult eesti keeles. Neile, kes soovivad tõsiselt õppida vene keeles, tuleb seda võimaldada: kas korraldada õpe osaliselt emakeeles või anda võimalus õppida oma emakeelt ja kultuuri süvitsi eraldi õppeainena.

Buldooseri-meetodit ei saa idee elluviimisel kasutada. Peab tekkima segu, milles on arvestatud piirkondlikke omapärasid, kohustuslikkuse mõju ja valikuvabaduse jõudu, kõigi osaliste kaasatust ning pedagoogilist tarkust, nagu kirjutas Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar hiljuti Postimehe arvamusrubriigis («Ei ilus ega kole», PM 23.07).

Tasuks esile tuua sedagi, et ühtne Eesti kool ei teeni mitte ainult ühiskonna, vaid ka puhtriiklikke majandushuve. Eesti ja vene kooli kokkuliitmisel hoiaksime avalikke kulusid märgatavalt kokku. Praegu koolitame õpetajaid eraldi eesti- ja ka venekeelsete koolide jaoks.

Valimised on ukse ees. Venekeelse hariduse kaart saab olema üks põhiteemadest. Sellel viitab ainuüksi mitme poliitilise jõu esindajate arvamusavalduste rohkus sel teemal, mis on viimastel nädalatel taas päevakajaliseks muutunud.

Võime juba praegu eeldada, et Keskerakond, kelle valijaskonna moodustab märkimisväärsel hulgal venekeelne elanikkond, sooviks omalt poolt teha kas erandeid või järeleandmisi vene koolidele. See ei ole lahendus. Eesmärk peab ikkagi olema kõigile üks ja ühine standard.

Oleme taasiseseisvumisest saadik püüdnud tegeleda Eesti ühiskonna ühteliitmisega. Töö on raskeks teinud asjaolu, et meile anti nõukogude ajast edasi keele ja rahvuse põhjal eraldatud koolimudel. Me ei saa uut lehekülge pöörata seni, kuni pole lõhet keelekogukondade vahel lõplikult kaotanud.

Eesti- ja venekeelsete koolide liitmisest ning integratsioonist tuleb juttu ka tänases veebisaates «Otse Postimehest», kus ajakirjanik Ainar Ruussaare külane on Irene Käosaar. Otseülekannet saab vaadata Postimehe kodulehelt.

25.07.2018 27.07.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto