Sisukord
Arvamus
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (4) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (2) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (2) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (2) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: Jäägrikompanii Pullapääl

3 min lugemist
puhkehetk televiisori jälgimiseks FOTO: Peeter Langovits

Möödub 25 aastat Eestit vapustanud jäägrikriisist, millest oleks võinud kasvada riigisisene relvastatud konflikt.

Läänemaa Vabatahtlikust Jäägrikompaniist oli saanud märtsis 1993 kaitsejõudude koosseisus õppekompanii, asukohaga Pullapääl. Poolsada jäägrit eesotsas ülema Asso Kommeriga saadeti 6. juulil Kaitsejõudude juhi korraldusega Paldiskisse üle võtma Vene sõjaväeobjekte. Jäägrid polnud rahul sealse olukorraga ja 22. juuli kohtumisel peaminister Mart Laariga tegi Kommer ettepanekuid edasise tegevuse suhtes Paldiskis. Samal päeval tutvusid oludega Paldiskis kaitseväe juhataja Aleksander Einseln, peastaabi ülem Ants Laaneots ja siseminister Lagle Parek.

Vastuoludest jäägrikompanii ja peastaabi vahel kasvanud kaitsejõudude sisene konflikt viis 23. juulil kompaniiülema Asso Kommeri ametist vabastamiseni Einselni poolt. Kompanii ajutiseks ülema kohusetäitjaks määrati Jaak Mosin. Hinnates kohapeal kujunenud olukorda ja keerulisi suhteid kaitsejõudude juhtidega, tegi Kommer koos kompaniiga 25. juulil avalduse, et nad keelduvad Paldiskis vene sõjaväeobjektide ülevõtmisest, sest nende arvates võis see viia Eesti iseseisvust ohustava relvakonfliktini. Veelgi enam, otsustati lahkuda Eesti kaitsejõudude koosseisust, kuid väeosa säilitada, et vajadusel seista vastu Eesti Vabariigi-vastasele vaenutegevusele.

Valitsus tõlgendas seda vastuhakuna, põhiseaduse vastase tegevusena ning langetas kiire otsuse – jäägrikompanii tuleb laiali saata ja relvituks teha. Aluseks Einselni ettekirjutus, mille järgi oli kompanii jätnud täitmata tema käsud ning kompanii 32 jäägri allkirjaga avaldus, mille põhjal nad otsustasid lahkuda Kaitsejõudude koosseisust.

Kaitseministeerium sai ülesande jäägritelt varustus ja relvad üle võtta 28. juuli õhtuks. «Kompanii ei lase end jõuga laiali saata», teatas seepeale Kommer. 27. juulil käis jäägritega Paldiskis kohtumas ka kaitseminister Hain Rebas. Samal päeval otsustas Jäägrikompanii juhtkond, et lahkudes kaitsejõudude koosseisust luuakse kompanii baasil Eestimaa Vabatahtlik Jäägrikompanii ja kutsuti sellega ühinema kõiki eesti kodanikke, kellele oluline Eesti julgeolek.

Kolmapäeval, 28. juulil lahkus jäägrikompanii Paldiskist ja neid asendas seal Kalevi pataljoni väeosa. Õhtuks jõuti tagasi oma alalisse asukohta Läänemaal Pullapääl, kus taheti säilitada vabatahtlike koolituskeskus. Relvi ära ei antud. Kompaniid asusid toetama raha ja toiduainetega kohalikud elanikud ja sponsorid.

Politsei blokeeris Pullapääle viiva tee ja kohale saabunud kaitseliitlased aitasid luua Pullapää laagri ümber nn. neutraalse tsooni.

Toimuv oli pidevalt ajakirjanduse tähelepanu all. Väljakujunenud olukorda ja vastaseisu peeti ohtlikuks, sest see murendas kaitseväe ühtsust niigi keerukal ajal. Lisaks leidus poliitilisi jõude, kes soovisid kaasata relvastatud väeosa oma poliitilistesse ambitsioonidesse.

Ka Kaitseliit mõistis jäägrite otsuse lahkuda kaitsejõudude koosseisust hukka ja oli seisukohal, et väljaastumine kaitseväe juhi vastu aitab vaid neid, kes soovivad kukutada Eesti Vabariiki.

Sooviga pingeid maandada tegi riigikogu riigikaitsekomisjon 30. juulil ettepaneku peatada valitsuse otsus jäägrikompanii laialisaatmisest, juhul kui jäägrid oma avalduse tagasi võtavad. Valitsus seda ei teinud ja valmistus relvade ülevõtmiseks.

Jäägrikompanii ja valitsusevahelisi läbirääkimisi pidasid riigikogu riigikaitse komisjoni aseesimees Peeter Lorents ja liige Enn Tarto. Püüti leida lahendust ja vältida võimalikku relvakonflikti. Valitsus nõudis kompanii juhtidel Asso Kommeril, Jaak Mosinal, Lembit Tõnsil ja Juhan Kõdaril viivitamatult väeosast lahkuda ning määras kompanii uueks ülemaks kaitseliitlase Riho Ühtegi, kelle juhtimisel sooviti formeerida vabatahtlikest jäägritest uus väeüksus.

30. juuli õhtupoolikul oli mul võimalus koos ajakirjanikuga käia Pullapääl ja jäädvustada, millised meeleolud seal valitsesid hetkel, kui kompanii üksmeelselt seisis oma eksistentsi eest. Meid võtsid vastu rahulikud vabatahtlikud, kes elasid oma igapäevarütmis, vaid valvet oma ala suhtes oli tugevdatud. Aega jäägrite keskel olla oli napilt tunnike ja jäädvustasin jäägrite igapäevaelu niipalju, kui nad seda teha võimaldasid. Oli tajutav nende ettevaatlikkus nii ajakirjanike kui poliitikute suhtes, kes käisid seal iga päev ja paraku usaldust ärakasutades üritasid omale profiiti lõigata.

Sel ajal olid Pullapääl ka riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik Kalle Eller, kes koos Asso Kommeri ja Riho Ühtegiga pildile jäid. Tundus tõenäolisena, et relvi ei haarata ja läbirääkimised kulgevad rahumeelselt. Püüdsime mõista, miks need isepäised mehed, kes Eesti Vabariigi eest seisid, selliseid otsuseid olid langetanud. Oli ju väejuhatuse korralduste eiramine tõsine kuritegu.

2. augusti hommikul vahistati Jaak Mosin ja seejärel teatas Kommer valitsusele, et jäägrid võtavad tagasi oma 25. juulil tehtud allumatuse avalduse. Järgmisel päeval võttis valitsus tagasi korralduse kompanii laiali saata ja desarmeerida. Moodustati kriisini viinud konflikti asjaolude uurimiseks komisjon, mida asus juhtima teede- ja sideminister Andi Meister.

Kriis, mis tekkis mõlema poole läbimõtlemata tegutsemisega, kahjustas eesti mainet ning oleks võinud kasvada relvastatud kokkupõrkeks. Sel korral õnnestus pingeid vähendada muudatustega valitsuses ja kaitseväes ning jäägrikompanii uuesti formeerimisega. Kompanii läks üle Kaitseliidu koosseisu. Kuigi siis suudeti vältida verevalamist, päädis jäägrikriis Asso Kommeri, kelle vastu oli algatatud kriminaalasi, tulevahetusega 26.novembril 1993 teda jälitanud politseinikega.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto