Sisukord
Arvamus
Tänane leht
28.10.2020
Koroonaviirus Eestis: kõnnime praegu mõõgateral (18) Eesti Tallinna sotsid toetavad Roheliste petitsiooni, Saar ei pane allkirja (24) Riik ravib looma- ja marjaäri haavu (3) Eesti passide kujundus muutub Eesti lühiuudised EKRE saadab ERRi nõukogusse Anti Poolametsa (1) E-riik astub järgmise sammu laia maailma (3) 108-aastane Illa Toompuu tahab elada veel 80 aastat Majandus Eestis jõudis kriis töötajateni kiiremini kui mujal Euroopas (3) Majanduse lühiuudised Alibaba tütarettevõte teeb ajaloo suurima IPO Suurtööstused saavad rohetasudele maksulae Tehnika lühiuudised Välismaa Kohalik vaade ⟩ Valitsuse kehtestatud uued piirangud läitsid Itaalias vihaleegi Valgevene opositsioon üritab streigiga Lukašenkat murda (2) Postimees USAs ⟩ Kuus päeva valimisteni: California kohal on sinine taevas (8) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri ⟩ Vaba maailma valimised (1) Tiit Loim: kõurikute kõigutamatu ülemvõim (3) Toomas Vitsut: piiridest väljuv riik Peatoimetaja Mart Raudsaar: ühel päeval saame meiegi Pulitzeri* (10) Tiia Lister: nõiaring õpetaja elukutse ümber (3) Erkki Bahovski: sõna ja tegu (1) TERVISHOID ⟩ Janika Kõrv: Eesti insuldiravi kasvas Euroopa meistriks TERVISHOID ⟩ Ken Kalling: lastehalvatuse epideemiast sündis uus ravisuund TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: kutsumata külaline külvab õnnetust Kultuur Kuidas seletada pilte surnud punktile Kultuur lühidalt Salapilk võõrasse külmkappi «Rebecca» on kummituslugu ilma kummituseta Sport Belgia MM-ralli võib kujuneda rehviloteriiks, millega pani Aava 11 aastat tagasi täppi (1) Spordi lühiuudised Kaia Kanepi jätkab pingelist punktijahti Hyundai rallitiim oli sunnitud koroona tõttu tehase sulgema Toijala loodab kokku saada parimat koosseisu, kuid arvestab võimalike tagasilöökidega Teadus Kas pandeemia näitab teed kliimasõbralikule maailmale? (5) Tartu Raha on makstud, aga internetti pole (5) Toomas Kiho: südalinna kultuurikeskus kui Tartu päästeplaan (2) Oliver Mõttus: abielureferendum viib valele teele (2) Maakonna liinivõrku ootab ees raputus Tartu lühiuudised MIKS? ⟩ ... pole Tartus nii, nagu on Tallinnas, Haapsalus ja Pärnus, linnaveiseid või näiteks -lambaid, kes saaks Emajõe luhal elada ning seal loodust mitmekesistada? Kasekese restorani lammutus seisab ehitusloa taga (1) Noortelt judokatelt neli kulda, kurb viga jättis Kuusiku Ungaris üheksandaks Korvpallurid ihkavad võitu Mõned oskavad anekdoote rääkida ja teised mitte, Peeter Tulviste oskas Peeter Tulviste ja kirjastus Ilmamaa Meelelahutus Koomiks Sudoku

Endine kaitseminister: traataed on mõttetu, vaja on korralikku õhutõrjet

2 min lugemist
Norra armee keskmaa-õhutõrjesüsteem NASAMS. FOTO: Wikipedia FOTO: Wikipedia

Idapiirile tara ehitamine on mõttetu raiskamine, vaja on korralikke relvasüsteeme kaitseväele, leiab endine kaitseminister Enn Tupp.

Meie julgeoleku vajaduste tõestamise võitlus ei ole veel võidetud, ja seda mitte ainult poliitiliste veendumuste, vaid mh ka meie endi sõjaliste võimelünkade tõttu, millele viitav bravuurikas murelikkus, erinevalt välismaa julgeolekukonverentsidel esitatust, ei väljendu kodumaal – sisepoliitlises väitluses.

Välismaal käiakse nõudlikult vastu rinda tagumas, aga kodumaal eelistatakse üsna alusetult riigikaitse eelisrahastatusele viidata.

«Kahest protsendist» on saanud riigikaitse arengut pärssiv loosung, veider fetiš, aga samas ka ettekääne sõjalise kaitse vajadusi eirata. Keegi ei räägi «kuuest protsendist», mis kulub haridusele, või siis «kahest protsendist», mida oleme mõnda aega kulutanud ka sisejulgeolekule.

Oleme harjunud sõjalisest kaitsest rääkima SKT-põhiselt, aga protsendi eest kaasaegset relva ei osta. Me valmistume kaitsma sama suurt maalappi kui Holland, aga erinevalt meie poolest miljardist eurost, kulutab Holland sõjalisele kaitsele üle kaheksa miljardi. Meie jaoks maksavad kõrgtehnoloogilised relvad ja laskemoon sama palju kui Hollandil, ehk isegi veidi rohkem, sest meie ostetavad kogused pole võrreldavad.

Oleme Balti tandri kaitsmiseks teinud liiga vähe ja käitume nagu entusiastlikud ohvrid.

Vaatamata meie tublidusele kaitseväe arendamisel on otsustav (Schopenhauerilt sõna laenates) «usuhüpe», mis aitaks lääneliitlasi nii mentaalselt kui (sõjalise konflikti puhkedes) füüsiliselt Läänemere idakaldale, riigikaitses tegemata.

Ma ei saa kuidagi vaidlustada kaitseväe arendamise senist loogikat – välja on arendatud võitlusvõimeline ja lahinguvalmis baas, millega riiki kaitsta. Järgmine loogiline samm on pakkuda meie enda ja liitlaste vägedele, keda kriisi korral appi kutsume, liikumisvabadust, mida suudame tagada ainult püsivalt siin baseeruva õhukaitsega. Korraliku õhukaitsesüsteemi hankimisel on lisaks lokaalsele ka regionaalne mõju, see otsus tasakaalustaks meie tõenäolise vastase kõige ilmsemat tugevust – masendavat ülekaalu õhus.

Nagu 21. juuli Postimehest selgub, ei kuluks keskmaa õhutõrjesüsteemi hankimisele rohkem raha, kui on planeeritud traataia rajamiseks. Õhutõrjesüsteemi ülalpidamiskulud on aga aia hooldamise kuludest mitu korda väiksemadki.

Olemata kursis peenemate detailidega, näib, et ühe jõuametkonna taktikalisele apsakale on pandud strateegilise mõjuga hinnasilt, ja seda oludes, kus politseinike ja piirivalvurite palgatõusuks pole aastate vältel raha leitud.

Teod ja raha loevad rohkem kui Twitteri-säutsud. Donald Trumpi Ameerika näib Balti riikide kaitsesse uskuvat rohkem kui me ise, Trump investeerib kümneid miljoneid dollareid ainuüksi Ämari õhuväebaasi. Eesti enda kahe protsendi lubadusest aga on saanud pehme jahe padi, mida me poliitikud käivad välismaal konverentsidel jahutamas ja kuhu on hea suveõhtu hämaruses oma muremõtteis pea suruda lootuses, et ehk hommik on õhtust kui mitte targem, siis lihtsam.

Aeg on ärgata ja julgeolekut mõjutavad valikud rahulikult läbi mõelda!

Seotud lood
27.10.2020 28.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto