R, 3.02.2023

Seewaldi suletud uste taga

Seewaldi suletud uste taga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Tudengid Dagmar ja Stefanie töötavad suvel kolmandas osakonnas.
Tudengid Dagmar ja Stefanie töötavad suvel kolmandas osakonnas. Foto: Joakim Klementi

«Kõik on kole, kõik on õudne, mustades värvides üldjuhul, igasugused hirmsad ravivõtted,» loetleb Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku kolmanda osakonna õendusjuht Allan Kari eelarvamusi, mis selliste asutuste kohta ringlevad.

Kuigi Tallinna Paldiski maantee puude varjus asuvate vanade paksude seinte ja trellitatud akendega Seewaldi kivihoonete välimus pakub eelarvamustele piisavalt toitu, on kliinikus sees eelarvamused kiired kaduma.

Jättes kõrvale haiglale omased ilmetud valged seinad ja linoleumpõrandad, jätab valgusküllane kolmas osakond seestpoolt üllatavalt helge ja rahuliku mulje.

Suur osa kolmanda osakonna patsientidest põeb skisofreeniat, mõnel on skisoafektiivne häire või bipolaarne meeleoluhäire. Nende haigus on kestnud juba pikemat aega.

«Inimesed arvavad, et patsiendid siin märatsevad, jooksevad ringi, on sellised maniakaalsed, aga tegelikult on nad ikka suhteliselt rahulikud, tegelevad oma asjadega,» selgitab mulle arstitudeng Stefanie, kes on siia suvevaheajaks tegevusjuhendajana tööle tulnud.

Märksõnad
Tagasi üles