Sisukord
Päevakomm
Postimees
03.06.2020
Eriolukord tõi kohtusse kaks korda rohkem laste hooldusõiguse vaidlusi Eesti Kopli lahte eksinud delfiinid ei pruugi osata lahkuda Eesti lühiuudised Eesti koroona-uuring: piirangute leevendamine ei toonud haigestumiste kasvu (5) Riik sunnib vahetama tähtsamad investeeringud vähemoluliste vastu (5) Majandus Silikaatkividest ehitamine teeb comeback’i Majanduse lühiuudised Ärinaist süüdistatakse ulatuslikus rahapesus (2) Välismaa Balti välisministrid tõid Poola kolleegi oma mulli Itaalia tähistas koroonakriisi ajal vabariigi päeva Vene firma nõuab Le Peni parteilt võlga tagasi Välismaa lühiuudised Kohalik vaade ⟩ Ungarit kummitab sajandivanune trauma (3) Kommentaar ⟩ Vene omavalitsuste liitmine lahustab rahvusi (3) Arvamus Juhtkiri: liivlaste testament leitud! (2) Marti Aavik: keda politseinik tulistab? (9) Toomas Koobas, Margus Maasing: digiriigi varjus pool (10) Edward Lucas: pandeemia mõjutas geopoliitilist maailmapilti Karmo Tüür: Vene alternatiiv Rail Balticule (5) Martin Küüsmaa: Noored peaks kohustuslikku pensionisammast tuliselt toetama (12) Kultuur Taavi Eelmaa: välgu kodustamine on keeruline protseduur Kultuuri lühiuudised Eestist võib saada suurtuuride must auk (11) Prügimägi, lageraie ja ihukaitsega ninasarvik Sport Umbraško jätkab Tarva peatreenerina «E-ralli on ülekaalulisele parem rasvapõletustrenn kui jooksmine.» Tartu Heljo Pikhof: töötushüvitis ei tohi meest narrida Erkki Bahovski: naised, maasikad ootavad teid! (2) Laenutõukerattad tõid linna nii elevust kui ka segadust Marja tänav Supilinnas saab kõnnitee Tartu lühiuudised Ülikooli tänava suur remont valmib plaanitust ligi kaks kuud varem Lastelaulupeo suure juubeli aasta avamine lõppes kunstilise juhi õnnitlemisega Viis vabatahtlikku koristasid Aardla poldrilt üle kahe tonni prügi Ambitsioonika jalgrattatiimi eestvedaja Rene Mandri sõnul seisavad sõitjad suurte valikute ristteel Värvirõõmsas Pallases on ka must ja valge tuba Heidi Iivari asub Soome kultuuriveduriks Tartus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andres Reimer: appi, upume prügisse!

2 min lugemist
Prügimägi Keenias. Foto on illustratiivne. FOTO: Wikipedia.org

Astun mina ühel esmaspäeva hommikul, prügikott näpus, trepikojast välja ja suu vajub üllatusest lahti. Tundub, justkui oleksin unenäos sattunud Saigoni slummi. Unenägu on halb, sest kohal, kus veel pühapäeval seisis roheline prügikonteiner, kõrgub hiiglaslik prügimägi.

Hõõrun silmi ja avastan, et seisan ilmsi Euroopa linnas Tallinnas, mille prügimajandust korraldab roheliste erakond.

Hiljem end samalt kohalt uue prügihunniku kõrvalt leides ma enam ei üllatu ja hoian suu kinni, et kärbes sisse ei lendaks.

Hõõrun silmi ja avastan, et seisan ilmsi Euroopa linnas Tallinnas, mille prügimajandust korraldab roheliste erakond.

Tean, et korraldatud jäätmeveol hanke võitnud ettevõte on jätnud graafikusse nii pika vahe, et majarahvas on sunnitud nädalavahetusel oma rämpsu korterinurka koguma. Esmaspäeval lähevad kõik tööle, prügikott näpu otsas. Kui prügiauto on nüüd hilinenud või mingi ilmselt välja mõeldud põhjendusega väravast sisse keeramata jätnud, muutubki minu koduhoov prügimäeks.

Veo ärajätmispõhjuste väljamõtlemisel on prügifirmad muidugi suured meistrid. Lugesin hiljuti ühe jäätmefirma kirja, kus see koos lisatud fotoasitõenditega selgitas, et klient pole kokkulepitud ajaks prügi õigesse kohta viinud. Huumor seisnes selles, et sama prügiauto oli enne tõendite salvestamist just sellesama n-ö puuduva prügi pardale tõstnud.

Kahjuks pole kirjeldatud juhtum mingi üksik hälve, vaid kümmekond aastat toiminud nn korraldatud jäätmeveo krooniline haigus, tunnistavad nii majavalitsejad kui ka veofirmad.

Ajale jalgu jäänud süsteemi pole aga muutma asutud. Passiivsuse taga leidub ka absurdseid põhjendusi, nagu näiteks see, et Eesti andis Euroopa Liidu eesistumise ajal lubaduse mitte tegeleda riigisiseste probleemide lahendamisega, vaid harmoniseerida eelisjärjekorras oma seadusandlust ühenduse direktiividega.

Üks suuremaid takistusi peitub ametnike ja poliitikute peas, kes on praeguse süsteemi eest võidelnud, nii et ninast veri väljas.

Korraldatud jäätmevedu oli vaja selleks, et lurjused ei veaks oma prügi metsa alla. Kuigi eestlased on aastatega muutunud rikkamaks ja loodetavasti ka keskkonnateadlikumaks, kardetakse, et igasugune muutus toob kaasa katastroofi: prügikoormad vuravad taas metsa.

Praeguse süsteemi muutmise kasuks räägib fakt, et samamoodi jätkates upume oma kodus varsti prügisse. Nii majavalitsejatel kui ka prügivedajatel on häid ideid sobivate muudatuste tegemiseks.

Kui ühistud saaksid võimaluse ise prügivedajat valida, selle asemel et taluda mitu aastat omavalitsuse hanke võitnud ettevõtja hoolimatust, oleks tulemus parem. Jäätmevaldajad on omavalitsustele teada ja kohustuslikuks prügiveoks võiks tõepoolest igaüks ise teenusepakkuja valida. Korraldatud jäätmeveo ühe varjuküljena on varasema paarikümne jäätmeveoettevõtte asemel järele jäänud vaid mõned.

See aga tähendab sisuliselt konkurentsi puudumist ja ka hiilivat hinnatõusu. Ehkki poliitikud eelistavad rääkida hindade vaoshoidmisest.

Seotud lood
02.06.2020 03.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto