Sisukord
Juhtkiri
Postimees

Juhtkiri: Savisaar on väärt teadma, kas ta on kurjategija või mitte

2 min lugemist
Edgar Savisaar plaanib butiikhotelli. FOTO: Tairo Lutter/Postimees

Vähim, mida meie riik saab Edgar Savisaarele, vastuolulisele Eesti poliitika suurkujule teha, on pakkuda õigusselgust ja lasta kohtul ära otsustada, kas ta on süüdi talle esitatud süüdistustes korruptsiooni- ja majanduskuritegudes.

Maakohtu suve alguses tehtud otsus lõpetada kohtumenetlus Savisaare juhtumi asjus riivas paljude inimeste õiglustunnet. Sellega anti justkui märku, et haiguse taha pugedes on võimalik õigusemõistmisest kõrvale hiilida ka edaspidi.

Ent Tallinna ringkonnakohus tegi avalikkuses palju tähelepanu saanud kohtuasjas kannapöörde. Eilse määrusega tühistati varasem otsus. Leiti, et kriminaalmenetluse lõpetamine Savisaare suhtes tema terviseseisundi tõttu on olnud ennatlik.

Pall on Savisaare käes. Kohtuekspertiisi instituut leiab kevadises terviseekspertiisis, et ravimite korrektse tarvitamise ja arsti juhiste täitmise korral on Eesti poliitika grand old man’il võimalik osaleda kohtuistungil ja kanda süüdimõistmise korral karistust. Tõsi, aktis märgiti ära ka eriarvamusele jäänud eksperdi hinnang, mille järgi ei luba Savisaare seisund tal protsessist osa võtta.

Enamik eksperte on aga seisukohal, et arstide ettekirjutusi järgides ei ole Savisaarel kohtus käies mingit ohtu. Kui ta võtab ravimeid, nagu on ette nähtud, siis saaks protsessi korralikult läbi viia. Samas on riigiprokurör Steven-Hristo Evestus varem tähelepanu juhtinud, et veteranpoliitik sai kuude viisi istuda süüpingis, kuni üks kindel arst hospitaliseeris Savisaare istungite ajaks. See tegi nende jätkamise võimatuks.

Endine riigikohtu esimees ja endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste on oma viimases loos Postimehe arvamusportaalis Savisaare juhtumi kohta tabavalt kirjutanud («Savisaare protsessil tehtud kohtuotsus sisaldab õiguslikku ebaselgust», arvamus.postimees.ee 7.06):

«Meie kriminaalmenetluse seadus seob kahetsusväärselt kokku menetluses osalemise ja karistuse kandmise. Viimane saab selgeks ainult siis, kui esimene on läbi tehtud. Pole midagi erakordset selles, et menetlust kohandatakse vastavalt vajadustele, see võib lõppeda kas õigeks- või süüdimõistmisega ning viimasel puhul võib süüdimõistetu humanitaarsetel kaalutlustel ka karistuse kandmisest vabastada. Üldised, õigusriikluse huvid nõuavad, et süüdistused ja vaidlused lõpeksid kohtu sisulise otsustusega.»

Ringkonnakohtu sammuga ei taastatud mitte ainult õiguskaitseorganite õiglustunnet, vaid Savisaarel ja tema valijail on ikkagi võimalus teada saada, kas Keskerakonna endine pikaaegne esimees ja kunagine Tallinna linnapea on kurjategija või mitte. Vastasel juhul oleksidki kuulujutud kusagil nurgatagustes alusetult levima jäänud. Nagu kõlab põhiseaduse paragrahv 146: Õigust mõistab ainult kohus.

Seotud lood
14.08.2018 16.08.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto