/nginx/o/2018/08/21/11299270t1h17c2.jpg)
Eesti põhiseadus ütleb, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seda võib omaniku nõusolekuta ära võtta üksnes seaduses kirja pandud juhtudel ning sedagi vaid avalikes huvides ja hüvitise eest. Ometi pole seda võimalust antud Aidu tuulepargi külje all elavale Külli Veidemannile.
Kõike seda eirates on Andres ja Oleg Sõnajalg selle aasta esimese pooles tunginud tema maale ja ehitanud maaomaniku vastuseisust hoolimata sinna ebaseadusliku elektriliini. Selle rajamine ei ole mitte mingil põhjendusel toimunud avalikes huvides. Ka on Sõnajalgadele kuuluvas Aidu tuulepargis eelmise aasta kevadest peatatud tuulikute rajamise luba, mida arendajad on samuti eiranud.
«Ma keeldun sellepärast, et kogu see asi on olnud seadusevastane algusest peale,» põhjendab Veidemann. Tema sõnu toetavad ka faktid. Kui Lüganuse vald väljastas liini projekteerimistingimused mullu 9. novembril, siis napilt viis päeva hiljem – mille sisse jäi ka kaks puhkepäeva – andis ta juba välja ehitusloa liini rajamiseks.
Samamoodi jättis Lüganuse vald alles hiljuti maaomanikud teavitamata oma 18. juuli korraldusest, millega küll tunnistab, et viis maaomanikku ei ole nõus elektriliinile kasutusloa andmisega, kuid ütleb siiski, et kui keegi 30 päeva jooksul nende otsust ei vaidlusta, on arendajatel kasutusluba olemas.
Kui Veidemann saatis augusti algul Lüganuse vallale teabenõude, kus küsis muuhulgas, miks teda pole otsusest teavitatud, sai ta 13. augustil vallavanem Andrea Eiche allkirjaga dokumendi, mille tooni iseloomustab selles sisaldunud lause: «Te teate ise paremini, kas andsite kooskõlastuse suuliselt või dokumenteeritult.»
Kui Postimees hakkas uurima, kes üldse kontrollib sellise elektriliini vastavust tehnonõuetele, selgus, et seda teeb just seesama KOV (kohalik omavalitsus – toim). Kui Postimees tahtis teada, kes teostab järelevalvet KOVi otsuste üle, põrgatasid ministeeriumid seda küsimust omavahel nagu kuuma kartulit.
Kuigi justiitsministeerium taunis «Lüganuse vallavalitsuse poolset menetlusnormi rikkumist», leidis ta, et sellepärast ei saa kohe valla korraldust kehtetuks tunnistada. Ehitusseadustikuga seotud järelevalve küsimuse põrgatasid nad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. MKM vastas aga, et KOVi järelevalvet peab tegema ikkagi justiitsministeerium.
«Üks advokaat ütles, et eraisiku kohta oleme juba liigagi palju teinud. See tegelikult ei ole meie võitlus,» nentis Postimehele Ida-Virumaal käies Veidemanni elukaaslane. Tal on täiesti õigus, see ei olegi ühe kodaniku võitlus. See on riigi võitlus.
Millal aga otsustavad meie riigiasutused, et nad on valmis oma mugavustsoonist välja astuma ja tahavad tegelikult ka teada, mis Ida-Virumaal toimub?
