Sisukord
Arvustused
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (1) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (23) Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (10) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (3) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (3) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (15) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (3) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (15) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (4) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Värsid vajavad värsket õhku?

5 min lugemist
Rakveres toimus Eesti esimene luulepidu. FOTO: Meelis Meilbaum

Luulekunstil läheb saja-aastaseks saanud Eesti Vabariigis ühtaegu ülihästi ja ülihalvasti. Ülihästi, sest luuleraamatuid ilmub rohkem kui kunagi varem (parimatel aastatel kuni sada kogu aastas), luulet ja luulekriitikat avaldavad regulaarselt kolm eri lugejaskonnaga kirjandusajakirja, luulest räägitakse televisioonis, raadios ning kultuuri- ja päevalehtedes, antakse välja mitmesuguseid rahalisi auhindu, arvukas seltskond luuletajaid saab kulkast nii loome- kui ka trükitoetust, silmatorkavalt suur osa neist sõidab regulaarselt mööda rahvusvahelisi kirjandusfestivale ning on leidnud endale tõlkijaid ja kirjastajaid piiri taga jne. Ning mis peaasi: tänapäeva eesti luule tase on keskeltläbi väga hea, pilt näib muutuvat üha mitmekesisemaks nii tekstide stilistika kui ka teemade poolest.

Tellijale

Samas on seis väga halb, sest luule on žanrina Eestis alates omariikluse taastamisest üha enam marginaliseerunud, minetanud oma varasema positsiooni, langenud ühiskondliku kõnekuse ja nähtavuse poolest umbes samale pulgale pisigraafikaga (kui tuua üks suvaline näide). Seoses vabavärsi vohamisega on läinud peaaegu täielikult kaduma luule väljund (pop)muusikasse. «Keskmise» inimese jaoks on luule – olgu ta klassikaline või nüüdisaegne, suurt vahet pole – elitaarne, elukauge ning arusaamatu, ühtaegu igav ja piinlik, ei teagi, kumba rohkem. Enamik potentsiaalseid lugejaid ei suuda täiskasvanuna ületada kooliajal kohustusliku kirjandusega pealesunnitud tutvumisel tekkinud füüsilisi ja psüühilisi traumasid ning eelarvamusi. Tee arvuti ja teleka tagant luule­teksti juurde viib läbi peaaegu läbimatu tihniku.

Seega on luuletajate ja luuletuste ning luule lugejate vahekord Eestis kõvasti paigast ära. Kuni selleni, et ega ei julgekski vist enam kindlalt väita, kumbi on rohkem. Luulet loevad peamiselt luuletajad ise, samuti mõned kirjandusteadlased. Mul on õnnestunud viibida sellisel Poetry Slamil, kus olin enese hinnangul ainuke kuulaja, kes ise üles ei astunud. Ühtlasi olin pikki aastaid vist ainuke kohalikus meediaruumis regulaarselt luulekriitikat avaldav inimene, kes pole ise kirjanik. Mis tõestab, et luule on muutunud Eestis peaaegu täielikult skeene siseasjaks, kusjuures skeene ise on tugevasti killustunud: sõbrad ja põlvkonnakaaslased ostavad, loevad ja kiidavad peamiselt üksteist, tundmata sealjuures suuremat huvi ülejäänute vastu.

Seega vajab luule hädasti uusi ning alternatiivseid väljundeid, mis aitaksid tal end tutvustada ja tõestada, jõuda laiema auditooriumini, leida kõlaruumi väljaspool paberivaikust, seda sõnade surnuaeda, mida raamatud käimasoleval lugemisharjumuse ja -vajaduse hääbumise ajastul enesest enamasti kujutavad (luule sugulasžanritel – proosal ja draamal – on see väljund olemas filmi, teleseriaali, teatri, koomiksi ja kuuldemängu näol).

21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto