Sisukord
Arvamus
Postimees
03.04.2020
Saarlastel tärkab lootus masstestimiseks Eesti Eriolukord tõmbas keset Euroopa Liitu eraldusjoone (18) Eestisse jõudis esimene ports isikukaitsevahendeid Koroonaviirus pani kaevanduse seisma Riik kiirendab kiire interneti jõudmist maale Juuksed kasvavad eriolukorras pikemaks Majandus Valitsus üritab kriisi leevendada raha abil (2) Kaks ettevõtjat kolmest plaanib töötajate palka kärpida Naftasõda nõudis esimese ohvri Välismaa Kolm Kesk-Euroopa riiki rikkusid põgenikeseadust Itaalia arstid poevad Armani kaitseülikondadesse Noorele koroonaohvrile sai saatuslikuks paanika Epideemiavastane võitlus suurendab Moskva linnapea Sergei Sobjanini mõju Rohelisel Mandril on puhkenud maniakaalne ostupaanika Wuhanis kremeeriti tavalisest mitu korda rohkem inimesi Arvamus Olesja Lagašina: tahaks sisulist kriitikat Peeter Roosma: inimõiguste konventsioon kehtib ikka Tarmo Soomere: andmete peitmine toob inimohvreid (6) Katri Raik: õlitehas ei ole Ida-Viru päästepakett Veiko Kommusaar: kaasata tuleb kogu korrakaitsevõimekust Sergei Metlev: vene küsimuse koroonavärving Juhtkiri: sild üle seisaku (1) Kultuur Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketis on 25 miljonit Kes saavad küsida kulka eristipendiume? Romaan, mis aimas pandeemiat ette (1) Luuseri tundeline teekond Sport «Pigem surra jalgel kui elada põlvili.» Tartu Nikolai Põdramägi: me võidame koroona (1) Tarmo Punger: arvestagem, et igaüks meie seast võib olla viirusekandja! (2) Marika Saar: lasteaednik eesliinil Kaubaks läks tühi krunt, kuid mitte vana maja (1) Ühe vaba töökoha kohta on meil üle kümne töötu Erkki Kõlu vaatab üle oma WC-paberi- ja seebivarud Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Enn Tõugu: kuidas noppida teaduspuu vilju?

5 min lugemist
Enn Tõugu FOTO: Madis Sinivee

Teadusest saadavate hüvede paremaks mõistmiseks tasub kogu teadusmaailma kujutada suure puuna, mille harudel istuvad teadlased ning valmistavad pikaajalise tööna majanduslikult kasulikke vilju, kirjutab akadeemik Enn Tõugu.

Tellijale

Kui soovime arutleda teaduse kasulikkuse või vajalikkuse üle, peaksime võtma appi mingi teadusmudeli. Selles peab olema info, mis ütleb, mida annab meile iga teadusesse investeeritud euro. Aga ka seda, millistesse teaduse valdkondadesse tasub ressursse paigutada. Jätame kõrvale Exceli-põhised mudelid ja muud tabelid, mis sobivad ekspertidele, kes on huvitatud kvantitatiivsetest otsustest. Sel juhul peame esimesele küsimusele vastust otsima pigem kirjandusest, kus üldiselt väidetakse, et iga teadusesse paigutatud euro annab mitu tagasi. Küsimuseks jääb, mis aja jooksul, aga ka kuidas või kuhu paigutatult.

Proovime siin hoopis lihtsa kvalitatiivse mudeliga läbi ajada. Selleks võtame puu, mille harud on teadusvaldkonnad ja peenemad oksaraod on projektid või probleemid, mille kallal töötatakse. Hea tulemus ilmneb sellel teaduspuul oksa küljes rippuva viljana, mida saab noppida ja kasutada. Muidugi, sellel puul valmib suuri ja väikseid vilju, samuti häid ja halbu, isegi mürgiseid ning ohtlikke, nagu näiteks tuumapommid ja keemiarelvad.

Iga puu vajab kasvamiseks ja viljade kandmiseks väetist ja vett – võiksime öelda, et ressursse. Abstraktselt mõõdetakse teaduspuule vajalikke ressursse küll rahaga, aga konkreetsemal vaatlusel on tegemist inimeste, teadmiste, ruumide, aparaatide ja palju muuga.

Isegi teaduspuud abstraktselt vaadates saame midagi teada. Kõigepealt seda, et teaduspuu on üks ja ülemaailmne. Selline tänapäeva teadus kord juba on. Arvestades Eesti ressursside osakaalu ülemaailmse teaduspuu kasvatamisel, peame tunnistama, et Eesti panusest teaduspuu kui terviku kasv eriti ei sõltugi, see panus on tühine. Kuid üksikutel okstel valmivate viljade kohta ei tohiks nii öelda. Seda näitavad ka meie tippteadlaste tulemused, mida kohtame teaduspuul.

02.04.2020 03.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto