R, 9.12.2022

Lätis tungib peale röökurpartei

Evelyn Kaldoja
Lätis tungib peale röökurpartei
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Esimesena tõi oma valimisreklaamid Lätis välja peamiselt venekeelse valija parteiks peetav Koosmeel. Kuigi Riia linnapea Nils Ušakovs ise tegelikult ei kandideeri, on ta neil reklaamidel oma erakonna ministrikandidaatide kõrval.
Esimesena tõi oma valimisreklaamid Lätis välja peamiselt venekeelse valija parteiks peetav Koosmeel. Kuigi Riia linnapea Nils Ušakovs ise tegelikult ei kandideeri, on ta neil reklaamidel oma erakonna ministrikandidaatide kõrval. Foto: Evelyn Kaldoja
  • Lätis kogub populaarsust Donald Trumpi stiilis kampaaniat tegev partei.
  • Pikaaegne peaministripartei Ühtsus on poliitiliselt kaardilt kadumas.
  • Läti parlamenti pürgib 16 erinevat parteinimekirja.
  • Läti presidendi lootus ametis jätkata on väike.

Aidis Tomsons on vilunud ajakirjanik. Tunneb seimi siseelu ja on juba aastaid juhtinud Läti Raadio argipäevaprogrammi, mis sisaldab ka 15-minutilist lõiku, kus kuulajad saavad otse-eetrisse helistada.

Pikast kogemusest hoolimata nii poliitikute kui ka raadiosse helistava inimtüübi viisaka taltsutamise vallas kisub Tomsonsi toon murelikuks, kui kõne alla tulevad seimikandidaatide raadiodebatid tuleva kuu lõpus.

«Meil on üks partei, mis üritab teha samasugust kampaaniat nagu Donald Trump USAs või Viie Tähe liikumine Itaalias,» räägib Tomsons. «Nad on agressiivsed ka suhtluses ajakirjanikega, ütlevad näiteks avalikult, et mulle ei meeldi, kuidas sa töötad, ma annan sulle peksa.» See on jõuliselt populaarsustabelites tõusev uus populistlik partei Kellele Kuulub Riik?.

Kurja noore mehe partei

Providuse uurimiskeskuse juhi politoloog Iveta Kazoka sõnul ei tee see partei retoorikas vahet faktidel ja väljamõeldistel. «Neil on pea kõigis Läti omavalitsustes tugirühmad. Nad on väga aktiivsed sotsiaalmeedias, kümned tuhanded inimesed kuuluvad nende Facebooki salagruppidesse ja kannavad nende punaseid T-särke,» räägib ta.

Seda jõudu juhivad endine näitleja Artuss Kaimiņš ja advokaat Aldis Gobzems. Praegu reisivad nad mööda Lätit ja kohtuvad valijatega. «Inimesed tulevad, et kuulda, kuidas kõik on korrumpeerunud ja halvad, viskame kõik välja, teeme asju täiesti teistmoodi,» jutustab Kazoka.

Artuss Kaimiņš.
Artuss Kaimiņš. Foto: Evija Trifanova / LETA / SCANPIX

«Neil on üks selge sõnum – nad on olemasoleva süsteemi vastu. Samas pole mõistetav, milline oleks nende pakutav alternatiiv. Kui asi läheb täpsemaks, läheb jutt üsna pööraseks: näiteks ütlevad nad, et kaotaksid ära ministeeriumid,» ütleb Kazoka. «Inimesed peaksid nende poolt hääletama, sest nende jutu järgi ei saaks Lätis enam midagi hullemini minna kui praegu, mis siis, et majandus on tõusuteel.»

Vastuseks küsimusele, kes võiks olla nende valija, arvab Kazoka: «See on kurja noore mehe partei. Nad esindavad inimesi, kes on mingil põhjusel väga vihased, ja ütlevad, et seda viha õigustab korruptsioon.» Seejuures on Kaimiņš korruptsioonitõrjebüroo uurimise all seoses partei kahtlase rahastamisega.

Tomsonsi arvates üritab see jõud kõnetada välismaale kolinud lätlasi. «Ehk seetõttu, et lahkunud on pahased nende põhjuste pärast, miks nad on lahkunud,» pakub ta.

«On ka inimesi, kes lihtsalt pole Läti eluga rahul,» jätkab Tomsons. «Need valijad, keda mina tean, on ka ise suhteliselt agressiivsed ja usuvad vandenõuteooriaid, nagu lame maa.»

Agressiivsed on ka nende raadiosse helistavad poolehoidjad: «Kõik on paha, me tuleme ja vallandame kõik! Mõni ütleb, et kõik maksud kaotatakse ära.»

Kazoka sõnul sai Kaimiņši fenomen poliitikas alguse veebisaatest, kuhu ta kutsus poliitikuid, kellelt küsis agressiivseid küsimusi ega oodanud vastuseid. «Ma ei tea, miks poliitikud sinna läksid, aga paljud neist lahkusid pisarais.»

Veebisaate lainel purjetas Kaimiņš 2014. aasta Läti Piirkondade Liidu (LRA) saadikuna ka seimi. Seal veedetud nelja aastaga läksid tema ja LRA teed lahku, samas muutis Kaimiņš oma töö parlamendis samuti tigedaks komöödiaks, kõike filmides ja veebi üle kandes.

Ühtsuse langus

Nii ajakirjanik kui ka politoloog usuvad, et suvel vaid kuu ajaga kahelt toetusprotsendilt kaheksale jõudnud erakond võib veelgi tugevneda. Igatahes on nad järgmises seimis, samas kui näiteks Läti eurovoliniku ja pikaaegse peaministri Valdis Dombrovskise Ühtsus paistab valimiskünnise alla jäävat.

Läti seimivalimised

  • Toimuvad 6. oktoobril.
  • 100-liikmelise parlamendi valimiseks on Läti jagatud viieks valimisringkonnaks: Riia linn, Vidzeme, Latgale, Kurzeme ja Zemgale.
  • Kandideerida saavad parteide ja parteidevaheliste liitude nimekirjades seisvad inimesed. Valimistel osaleda sooviv erakond peab olema registreeritud vähemalt aasta enne valimisi.
  • Läti valimissüsteemis on tähtsaim sedelile parteieelistuse märkimine. Peale selle saab anda poolt- ja ka vastuhääle konkreetsele kandidaadile. Et kasutusel on lahtised nimekirjad, saavad just need otsustavaks eduka parteinimekirja sees kohtade jagamisel. Poolthäältest lahutatakse maha vastuhääled ja seimi pääsevad suurima arvuga plussi jäävad kandidaadid.
  • Sarnaselt Eestiga peavad ka Lätis parteid parlamenti pääsemiseks ületama viieprotsendilise toetuskünnise.
  • Saadikukohtade arvutamiseks kasutatakse Lätis Sainte-Laguë meetodit, mis sarnaneb Eestis kasutusel oleva modifitseeritud D’Hondti meetodiga, aga erinevalt meie mudelist ei soosi suurimaid.
  • Lätis ei saa korraga kuuluda mitmesse esinduskokku, näiteks omavalitsuse volikokku ja seimi või europarlamenti. Samuti välistab sealne süsteem peibutuspardid: kui näiteks eurosaadik kandideerib seimi või omavalitsuse volikokku ning osutub valituks, tähendab see, et ta peab Euroopa Parlamendi kohast loobuma ja minemagi uude esinduskogusse.

Ühtsuse viimaseid allamäge veeremise alguspunkte paistab olevat laias laastus kaks. Esiteks Dombrovskise lahkumine 2014. aastal Läti eurovoliniku kohale. Tema järel sai Ühtsuse peaministriks asjalik, kuid napi karismaga Laimdota Straujuma ja partei liidriks endine parlamendispiiker Solvita Āboltiņa.

Solvita Āboltiņa.
Solvita Āboltiņa. Foto: Edijs Pālens / LETA / Scanpix

Viimase mainet iseloomustab ilmselt hästi see, kuidas ta 2014. aastal peaaegu ei pääsenud seimi. Nimelt kasutasid paljud lätlased Āboltiņa puhul valimissüsteemi pakutavat erivõimalust anda kandidaadile vastuhääl.

Läti sajaliikmelisse seimi kandideerib 16 parteid. Kindlad sissesaajad on praeguste küsitluste järgi otsustades neli.

Kiire allakäik algas siis, kui end seimi surunud Āboltiņa otsustas 2016. aasta talvel, et tahab ka peaministri kohta. Tulemuseks oli Straujuma tagasiastumine. Kuid valitsuse moodustamise ettepanekut ei teinud president Raimonds Vējonis mitte Āboltiņale, vaid Māris Kučinskisele Roheliste ja Põllumeeste Liidust (ZZS).

Läti peaminister Māris Kučinskis.
Läti peaminister Māris Kučinskis. Foto: Edijs Pālens / LETA / Scanpix

Ootamatult sai Vējonise presidendiks aidanud senine väiksem valitsuserakond ZZS ka peaministriparteiks. «ZZSil on praegu ühed Läti populaarsemad poliitikud tänu Ühtsuse vigadele. Ühtsus lootis, et ZZS kukub valitsust juhtides haledalt läbi, aga ei kukkunud. Küll aga jätkus Ühtsuse allakäik,» märgib Kazoka.

Politoloogi sõnul õnnestus ZZSil leida mitu erakonna keskmisest paremat poliitikut. «Nagu praegune rahandusminister või peaminister või kaitseminister,» loetleb ta.

«Mulle tundub, et Kučinskise maine on päris hea,» leiab ka Tomsons. «Ta oskab teisi inimesi ja ka parteisid kuulata, üritab leida kompromisse. Temaga ei kaasne suuri skandaale, ta tundub aus, keegi ei tea, et ta oleks midagi valesti teinud või varastanud.»

«Kaitseminister [Raimonds Bergmanis] pole töös ülemäära kompetentne, aga arvamusküsitluste järgi on ta praegu Läti populaarseim poliitik,» toob Kazoka muiates näite. «Ta on tugev mees, endine jõutõstja, kes aitas kunagi loomaaias kilpkonni kolida. See maine sobib talle kui kaitseministrile. Kui inimestelt küsitakse, kas nad on temaga rahul, vastavad nad positiivselt, kuigi nad eriti ei tea midagi tema tööst.»

Raimonds Bergmanis.
Raimonds Bergmanis. Foto: Wikipedia

Kazoka ja Tomsons ei julge ennustada, kes moodustab järgmise valitsuse. Läti sajaliikmelisse seimi kandideerib 16 parteid. Kindlad sissesaajad on praeguste küsitluste järgi otsustades neli. Peale eelmainitud uue partei Kellele Kuulub Riik? ja praegust valitsust juhtiva ZZSi ka kolmas valitsuspartei Rahvuslaste Liit ning valdavalt venekeelset valijat esindav Koosmeel.

Soosikuks Koosmeel

Koosmeel saavutab tõenäoliselt parima tulemuse, kuid mitte enamust. Siiani on teised parteid nendega koalitsiooni moodustamist vältinud. Vaid Kellele Kuulub Riik? on öelnud nüüd, et nad võiksid seda kaaluda. Kazoka usub, et mida rohkem väikseid ja uusi jõude parlamenti pääseb, seda keerukamaks muutub valitsuse moodustamine.

Kuigi valimisprogrammid on nüüd juba paar nädalat avalikud, prognoosivad Tomsons ja Kazoka, et suurimad poliitilised teemad selguvad septembris, kui debatid algavad.

Ajakirjanik usub, et neist üks on haridus. «Läti kulutab haridusele üsna palju raha, sest meil on palju koole, aga lapsi jääb järjest vähemaks, sest inimesed kolivad Lätist ära ja saavad vähem lapsi. Sama probleem on kõrgharidusega: meil on palju ülikoole, Läti jaoks liiga palju,» lausub ta.

Tomsons ütleb, et välispoliitikas on lätlastele jätkuvalt oluline Balti koostöö ja eriti räägitakse Eestist. «Sest meile tundub alati, et Eestis on parem,» täpsustab ta.

Kui uurida piiridele kerkinud alkoholipoodide kohta, arvab Tomsons, et lätlased neist eriti vaimustuses pole. «Me mõistame, et see on äri, aga see ei meeldi meile,» ütleb ajakirjanik.

Raimonds Vējonis.
Raimonds Vējonis. Foto: FOTO: Edijs Pālens

Lätlastel on oma presidendist kõrini

Mõlemad lõunapoolsed Baltimaad valivad tuleval aastal riigipead: presidentaalse süsteemiga Leedus teeb seda rahvas, parlamentaarses Lätis käib presidendihääletus ainult seimis.


Leedu puhul pole kahtlustki, et presidendi nimi muutub. Nimelt täitub Dalia Grybauskaitėl teine ametiaeg ja rohkem seal järjest riigipea olla ei tohi. Läti presidendil Raimonds Vējonisel saab suvel läbi esimene ametiaeg – kuigi ta võiks uuesti kandideerida, ei usu vaatlejad praegu väga tema šanssidesse.


«President pole väga populaarne ja tema populaarsus järjest langeb,» ütleb Aidis Tomsons, kes prognoosib, et toonasest kaitseministrist Vējonisest 2015. aastal riigipea teinud Roheliste ja Põllumeeste Liidul (ZZS) pole just lihtne otsustada, kas nad soovivad temaga jätkata.


Küsimusele, miks lätlastele nende president ei meeldi, vastab Tomsons: «Ta pole hea kõnemees: ta räägib väga kehvasti isegi läti keeles. Teiseks pole ta väga hea ka poliitikas. Ta käib meelelahutuslikes teleprogrammides, näiteks spordisaadetes, aga ta pole teinud väga palju nende probleemide lahendamiseks, kus president võiks osaleda.»


Iveta Kazoka sõnul tahab Vējonis küll presidendiametis jätkata, aga ükski partei pole huvitatud parlamendis tema poolt hääletamisest. Kasulik ei tundu ta isegi omaenda koduerakonnale ZZSile.


«Me ei näe, miks just tema, me võiksime leida ka kellegi parema,» resümeerib Tomsons.


Kazoka juhib tähelepanu paradoksile: Vējonisel, keda parlament edasi presidendiks ei taha, on otsustav roll uue valitsuse moodustamisel – ta peab välja pakkuma järgmise peaministri kandidaadi. «See on väga oluline, kelle ta nimetab,» rõhutab politoloog.

Evelyn Kaldoja
Märksõnad
Tagasi üles