Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
28.10.2020
Koroonaviirus Eestis: kõnnime praegu mõõgateral (18) Eesti Tallinna sotsid toetavad Roheliste petitsiooni, Saar ei pane allkirja (24) Riik ravib looma- ja marjaäri haavu (3) Eesti passide kujundus muutub Eesti lühiuudised EKRE saadab ERRi nõukogusse Anti Poolametsa (1) E-riik astub järgmise sammu laia maailma (3) 108-aastane Illa Toompuu tahab elada veel 80 aastat Majandus Eestis jõudis kriis töötajateni kiiremini kui mujal Euroopas (3) Majanduse lühiuudised Alibaba tütarettevõte teeb ajaloo suurima IPO Suurtööstused saavad rohetasudele maksulae Tehnika lühiuudised Välismaa Kohalik vaade ⟩ Valitsuse kehtestatud uued piirangud läitsid Itaalias vihaleegi Valgevene opositsioon üritab streigiga Lukašenkat murda (2) Postimees USAs ⟩ Kuus päeva valimisteni: California kohal on sinine taevas (8) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri ⟩ Vaba maailma valimised (1) Tiit Loim: kõurikute kõigutamatu ülemvõim (3) Toomas Vitsut: piiridest väljuv riik Peatoimetaja Mart Raudsaar: ühel päeval saame meiegi Pulitzeri* (11) Tiia Lister: nõiaring õpetaja elukutse ümber (6) Erkki Bahovski: sõna ja tegu (1) TERVISHOID ⟩ Janika Kõrv: Eesti insuldiravi kasvas Euroopa meistriks TERVISHOID ⟩ Ken Kalling: lastehalvatuse epideemiast sündis uus ravisuund TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: kutsumata külaline külvab õnnetust Kultuur Kuidas seletada pilte surnud punktile Kultuur lühidalt Salapilk võõrasse külmkappi «Rebecca» on kummituslugu ilma kummituseta Sport Belgia MM-ralli võib kujuneda rehviloteriiks, millega pani Aava 11 aastat tagasi täppi (1) Spordi lühiuudised Kaia Kanepi jätkab pingelist punktijahti Hyundai rallitiim oli sunnitud koroona tõttu tehase sulgema Toijala loodab kokku saada parimat koosseisu, kuid arvestab võimalike tagasilöökidega Teadus Kas pandeemia näitab teed kliimasõbralikule maailmale? (5) Tartu Raha on makstud, aga internetti pole (5) Toomas Kiho: südalinna kultuurikeskus kui Tartu päästeplaan (2) Oliver Mõttus: abielureferendum viib valele teele (2) Maakonna liinivõrku ootab ees raputus Tartu lühiuudised MIKS? ⟩ ... pole Tartus nii, nagu on Tallinnas, Haapsalus ja Pärnus, linnaveiseid või näiteks -lambaid, kes saaks Emajõe luhal elada ning seal loodust mitmekesistada? Kasekese restorani lammutus seisab ehitusloa taga (1) Noortelt judokatelt neli kulda, kurb viga jättis Kuusiku Ungaris üheksandaks Korvpallurid ihkavad võitu Mõned oskavad anekdoote rääkida ja teised mitte, Peeter Tulviste oskas Peeter Tulviste ja kirjastus Ilmamaa Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: õpetamine on kunst

2 min lugemist
Vana aabits. Pilt on illustreeriv. FOTO: Ove Maidla

Eestis on algamas või alanud järjekordne õppeaasta. Enamik põlvkondi on harjunud, et kool algab 1. septembril, kuid mitmes Eesti koolis algas õppetöö augusti viimasel nädalal, osa lapsi aga läheb kooli tuleva nädala esmaspäeval. Paljudes riikides algabki kool eri aegadel. Hispaanias lähevad lapsed kooli pärast saagikoristust, Itaalias alles oktoobris. See, et meil algas kool 1. septembril, on nõukogude aja rudiment, kuna selle otsustas Stalini ajal Rahvakomissaride Nõukogu.

Pole oluline, millal õppeaasta algab. Muudatused koolitunni, -päeva ja -aasta algus- või lõpuajas ei loe peaaegu mitte midagi. Samas on mitme uurgingu järgi nende algus- ja lõpuaega, pikkust ning vaheaegu muutes saavutatud suurem rahulolu. Eestis pole viimastel aastatel kardetud neid lihtsaid muudatusi teha ja need on andnud häid tulemusi. Argument, et kunagi meie ajal oli nii või naa, ei kannata kriitikat.

Kui millegi üle Eestis üldharidus- ja kõrgkoolides tõsiselt järele mõelda, siis on see ajakasutus. Aeg on kõige kallim ressurss, mille kaotust on võimatu korvata. Üks meie haridussüsteemi keskne probleem on selle bürokratiseeritus. Õppejõudude, õpetajate ja koolijuhtide tööaega kulub liiga palju paberimajandusele. Lihtsa ametniku mõtteloogika on see, et mida rohkem pabereid, seda rohkem on tehtud.

Kuid õpetamine ei ole bürokraatia, enam on sel ühiseid jooni kunstiga. Hea õpetaja ongi kunstnik. Kui õpetajatest ja õppejõududest üritatakse vormida paberimäärijaid, siis on tagajärg see, et andekamad võivad sellele ametile üldse käega lüüa.

Hea õpetaja on kunstnik. Kui õpetajatest ja õppejõududest üritatakse vormida paberimäärijaid, siis on tagajärg see, et andekamad võivad sellele ametile üldse käega lüüa.

Bürokraatia vähendamine tähendab ühtlasi vastavate ametikohtade vähendamist ministeeriumites ja nende allasutustes. Samuti on kiire bürokratiseerumine toimunud kõrgkoolides, sealgi oleks targem ametnike karja kokku tõmmata.

See pole ainus viis aja efektiivsemaks kasutamiseks. Kui avada kesk- ja põhikooliastme tunniplaan, siis näete, et laste koormus on sama suur kui täiskasvanul. Kunagi arvestasid teadlased välja, et kaks tundi intellektuaalset tööd võrdub kaheksa tunni füüsilise tööga.

Aga vaadake näiteks vanemate klasside tunniplaani: päevas on seitse-kaheksa, isegi üheksa tundi. Pluss huviringid ja trennid ning kodune töö. Väga suur osa koolipäevast kulub pärast koduste tööde kontrollimiseks ja hindamiseks. Seda aega saaks ka efektiivsemalt kasutada ning kui seda teha, väheneks nii laste kui ka õpetajate koormus, ühes sellega väsimus ja stress.

Viimasel ajal on palju olnud juttu venekeelsest üldharidusest. Selge on see, et venekeelne koolivõrk tuleb üle vaadata ning kahte paralleelset haridussüsteemi me üleval pidada ei suuda. Siin on vaja reaalseid tegusid. Lapsed ei pea poliitikute võimumängude pärast kannatama.

Seotud lood
27.10.2020 28.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto